Tuhkapäevaga algab ülestõusmispühadele eelnev paastuaeg (suur paast). Tuhk on patukahetsuse sümbol ja tuletab meile meelde, et oleme Jumala ees põrm ja tuhk. Kui tuhkapäeva teenistusel tehakse pihilise laubale tuhaga rist, kinnitatakse meile pühakirja sõnu: Issand tõstab tähtsusetu põrmust, tema ülendab viletsa tuhaasemelt (1Sm 2:8). Tuharist on patukahetsuse ja lepituse märk.

40-päevane paastuaeg on teekond koos Jeesusega. Sellel tavapärasest tõsisemal ja järelemõtlikumal ajal saame kaasa teha tema armastuse ohvritee, oma rõõmudest inimkonna päästmiseks loobumise tee. Kristlasedki on sel teel kutsutud vähem tähelepanu pöörama sellele, mida nad ise tahavad ning püüdma enam taibata seda, mida ootab neilt Jumal ning mida vajavad ligimesed.

Sageli küsitakse, millistest toitudest paastuajal loobuma peab. Selles suhtes on eri kirikud kehtestanud erinevaid reegleid. Mõnel pool on kombeks loobuda liha- ja/või piimatoitudest, teisal piirduda ainult ühe tõsisema söögikorraga päevas. Võimalik on valida ka näiteks maiustustest, teleri- või arvutikasutamisest loobumise (või vähemalt nende kasutamise piiramise) või mõne muu paastureegli. Luterlik kirik siin kellelegi otseseid ettekirjutusi ei tee, igaüks on vaba leidma endale sobivat paastumisviisi. Vajadusel on mõistagi paslik nõu küsida oma koguduse vaimuliku käest.

Tähtis on seegi, et paastumine ei oleks ainult loobumine millestki, vaid ka loobumine millekski – kokkuhoitud aega, raha või energiat tuleks kasutada usuelus süvenemise ja ligimeste teenimise otstarbel.

Palugem: Kõigeväeline ja igavene Jumal, Sina ei soovi ühegi patuse surma, vaid annad kahetsejaile armu. Uuenda meie südamed ja juhi meid meeleparandusele, et me võiksime Sinult, kõige halastuse Jumalalt, vastu võtta pattude andeksandmise. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Vaata ka:

• Kaido Soom, Tuhkapäevaga juhatatakse sisse paastuaega, Eesti Kirik 14.02.2018

2