11. märtsil tähistab vanglate kaplaniteenistus oma asutamise 100. ja vanglates vabatahtliku vaimuliku teenimise taastamise 35. aastapäeva. Seda sündmust tähistatakse oikumeenilise palvusega Harkujärve kirikus.

Tänu kaplanitele on vanglas tagatud usuvabadus kui põhiõigus, et ka vangistuses oleks võimalik järgida usulisi veendumusi ja tavasid. Eesti vanglates töötavad 15 kaplanit pidasid 2023. aastal kokku 3 520 hingehoidlikku vestlust, vahendab Justiitsministeerium.

Eesti Vabariigi kohtuminister Rudolf Gabrel pöördus 11. märtsil 1924. aastal maakonnavalitsuste, linnavalitsuste ja vanglate ülemate poole, et kutsuda üles asutama kinnipeetavatele mõeldud hoolekande seltse. Ministri ringkirjast sai Eesti Vabariigis alguse organiseeritud usuline töö vanglates. 100 aastat kaplaniteenistust kinnipidamisasutustes on oma vajadust ühiskonna silmis õigustanud ning on argumendiks ka tänapäeval vanglateenistuses kaplanite olemasolule.

„Usk on tähtis inimeste enesemääratluse ja isiksusliku kasvamise juures. Usu praktiseerimine ja religioosse distsipliini järgimine loovad soodsa pinnase kinnipeetavate õiguskuulekaks käitumiseks ka vabaduses. Läbi usu tekib sageli õigusrikkujale ka esimene tõeline ja toetav kogukond, mis aitab edaspidi ka väljaspool vanglat paremini hakkama saada“ räägib peakaplan Tarmo Linnas.

Kaplanite tööks on ühtlasi jumalateenistuse ja usutalituste läbiviimine, mis toimusid möödunud aastal 1090. korral, abielusid sõlmiti mullu vanglas 6 ja ristiti 23 kinnipeetavat. Kaplan koordineerib ka vanglas erinevatest usulistest ühendustest pärit vabatahtlike tegevust.

„Kinnipeetavate hingehoidlik toetamine, vaimse tervise edendamine, sõltuvusprobleemidega seotud nõustamine ja vabanemisjärgne abistamine on kandnud head vilja paljude „lootusetute juhtumite“ suunamisel õiguskuulekale teele,“ räägib kaplan Allan Kroll enda ja kolleegide panusest.

Aitamaks kaasa kinnipeetavate sujuvamale ja õiguskuulekamale ühiskonda liikumisele, teeb vanglate kaplaniteenistus koostööd riiklike ja ühiskondlike asutuste ja organisatsioonidega, mis tegelevad kuritegevuse ennetamise ja tagajärgedega, pakuvad majutusteenust ja jätkutuge.

2024. aasta 1. jaanuari seisuga oli 37% kinnipeetavatest on ennast usuliselt identifitseerinud. Enim, 65% olid õigeusklikud.

1