Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 2025. Issanda aasta jüripäeval

Ülestõusmispühade karjasekirjas märgib piiskop Marko Tiitus, et ka praeguses ebakindlas maailmas on rahu võimalik, aga see ei alga Washingtonis, Moskvas või Kiievis, vaid meis endis siis kui lubame ülestõusnud Kristuse enda hirmudesse, kahtlustesse ja väsimusse… Piiskopi karjasekirja juures on kunstnik Maara Vindi illustratsioon.

In memoriam: paavst Franciscus. Isiklikest kohtumistest paavstiga meenutab peapiiskop Urmas Viilma, et paavst rõhutas palve tähtsust. Peapiiskop iseloomustab paavsti oikumeeniliselt mõtleva kirikupeana, kes julges koos luterlastega vaadata otsustuskindlalt ja ka enesekriitiliselt tagasi 500 aasta tagusele reformatsioonile.

Käesoleval aastal langesid nii ida- kui läänekiriku kalendrites ülestõusmispühad samale nädalavahetusele. Sellega seoses tähistasid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikud ülestõusmispühi samal ajal.

Veteranide nähtamatust ja nähtavast rollist kirjutab juhtkirjas kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg. Ta kutsub kirikuid ja kogudusi leidma võimalusi meie seas olevate veteranide toetamiseks oma kogukonnas.

Meie relv on julgus, ütleb kolumnist Kristel Engman. Ta kirjutab: „Julgus on nakkav. Julgus on innustav. Julgus viib elu edasi. Sellepärast on selle tähtsus keerulistel aegadel nagu praegu iseäranis oluline nii kristlasena , koguduseliikmena, rahva ja riigina“.

Kas Jeesusel oli unistusi? Millest sina unistad? Millest kirik unistab? Kas tahad koos koguduse ja terve Eestiga unistada? EELK unistajate kontaktisik Kätlin Liimets tutvustab tänavu esmakordselt toimuvat unistamistalguid, mille fookusküsimuseks on: Millises Eestis tahame elada aastal 2050?

Kultuuriväärtuste hoidmisest ja ohtude ennetamisest kirjutab Muinsuskaitseameti kunstipärandi nõunik Kadri Tael. Ta toonitab, et üheks ennetavaks sammuks kultuuripärandi hoidmisel on mälestise omanikel ja valdajatel kohustus täita ja esitada päästeametile operatiivkaart.

Milline on EELK koguduste riskikäitumine ning kui hästi ollakse valmis tegutsema kriisisituatsioonides, seda uuris Eesti Kirik assessor Toomas Nigolalt, kelle vastutusalaks kriisitöö Eesti luterlikus kirikus on.

24. aprillil Tallinna Niguliste muuseumis avatatud näitusel esitletakse eesti raamatuloo haruldasi reliikviaid ning antakse ülevaade kirjakeele ja trükiste arengust 16.-19. sajandini.

Luterlik Maailmaliit annab teada, et Austraalia ja Uus-Meremaa Luterlik Kirik ordineeris esimese naispastori. See sai teoks tänu ajaloolisele otsusele, millega eemaldati sealse kiriku põhikirjast punkt, mis keeles naiste ordineerimise pastoriks.

Uskuda surnute ülestõusmist ei ole sugugi kerge, tunnistab lehejutluses piiskop emeeritus Joel Luhamets ja märgib, et jüngrite ebalemine selle tunnustamisel on mõistetav. Ometi on usk Jeesuse ülestõusmisesse meie usu aluseks, kinnitab ta.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 23. aprill 2025 Nr 16