Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 26. märtsil Issanda aastal 2025

„Kallid sõbrad, me vaatame täna tagasi ja usume, et need, kellelt kurjus röövis kõige kallima, nende elu, on Jumala juures, tema rahus ja valguses. Arusaadavalt on meie mõtted samuti nendega, kellel oli õnne pärast kannatuste aastaid pöörduda tagasi ning jätkata oma elu kodusel Eestimaal,“ kõlas peapiiskopi ülesannetes piiskop Ove Sanderi kõne märtsiküüditamise aastapäeval Tallinnas Maarjamäe memoriaali juures.

Vanglateenistuse peakaplani Tarmo Linnase kirjutatud juhtkirja teemadeks on paastuaeg, märtsiküüditamine ja õp Eenok Haameri lahkumine igavikku.

Sinodite hooaeg on alanud. Esimeseks oli Viljandi praostkonna sinod Põltsamaal, millest annab esilehel ülevaate peatoimetaja Liina Raudvassar.

18.-19. oktoobril toimub Tondiraba jäähallis festival „Lootuse aeg“. Festivali korraldusmeeskonna juht on pastor Jógvan Zachariassen. Eesti Kirik uurib suures loos tema tausta ning küsib, mida sügisel eesootav festival endast täpsemalt kujutab. Kirjutab reporter Sippie Guth.

Eesti Kiriku kolumnist Vallo Ehasalu alustab oma kirjutist „Inimese elupäevade pikkusest“ intrigeerivalt: „Paljudel inimestel on tekkinud küsimus, et kui Piibli järgi „meie päevade mõõt on seitsekümmend aastat ja kui keegi on tugev, kaheksakümmend aastat” (Ps 90:10), miks siis elas Eenok Haamer pea üheksakümneaastaseks.“

„Minust sai nii kala- kui inimesepüüdja peaaegu samaaegselt. Laste kalapüügihuvi toetades hakkasin ka ise kalastama ning varsti pärast seda, ühel kaunil kevadpäeval rabamatkal olles, kutsus Jumal mind elama senisest tähendusrikkamat elu. Seepärast töötangi täna kirikus – õngehoidjast sai hingehoidja,“ kirjutab hingehoiuveerus Lea Saar.

Et tähistada 2039. aastal väärikalt eestikeelse piiblitõlke 300. aastapäeva, võttis Tartu Ülikooli usuteaduskond initsiatiivi ja moodustas üheksaliikmelise töörühma, mille ülesandeks on tõlkida kümne aastaga raamatute raamat uuesti. Intervjuu Eesti Kirikule andis töörühma nimel Vana Testamendi ja semitistika professor Urmas Nõmmik.

Viljandi Muuseumi toimetiste sarjas on ilmunud kaunis raamat „Meil ei ole siin jäädavat linna“, mille koostas koos kaasautoritega EELK kirikuvalitsuse arhivaar Janis Tobreluts. Kirjutab toimetaja Kätlin Liimets. Kommetaari on andnud professor Priit Rohtmets.

Et soodustada noorte vaimuliku kutsumuse järgimist, on Tallinna praostkonna nõukogu tegemas Tallinna praostkonna sinodile ettepanekut, et asutada Noore vaimuliku stipendium. Tegemist oleks toetusega, mis kataks noore teoloogiaõpingute kulud. Stipendiumi saaja seoks end lubadusega pärast stuudiumi lõppu jääda Tallinna praostkonda teenima palgalise kirikuõpetajana.

Pildipalve on teinud Narva-Jõesuu koguduse õpetaja Merike Kütt, pühapäeva teemat avab jätkuvalt Paide koguduse õpetaja Andres Tšumakov ja lehejutluse on kirjutanud Tartu praostkonna vikaarõpetaja Kaido Soom.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 26. märts 2025 Nr 12

1