Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 22. aprillil Issanda aastal 2026

Laupäeval, 18. aprillil toimus Pirita kloostris Eesti Digitaalse Psaltri ehk DigiPs-i esitlus. Tegemist oli ajaloolise sündmusega nii eesti kirikulaulu, piiblitöö, keeleteaduse kui ka meie kultuuriloo jaoks. Ülevaate teevad Sippie Guth ja Joonas Taniloo. Lisaks artiklile on vaadata videouudis.

Saame palvetada misjonitöö ja misjonäride eest nii Eesti kui kogu maailmas, kirjutab juhtkirjas Misjonikeskuse juhataja Esa Luukkala ning märgib, et Misjonikeskuse büroo uksel on silt: „Siit algab misjonipõld“.

22. aprillil, kuu pärast kevadist pööripäeva, tähistab maailma Maa päeva, kirjutab kolumnis Tiina Janno. 1970. aastal USAst alguse saanud tähtpäev edendab keskkonnateadlikkust ja planeedi eest hoolitsemise vajadust ja on levinud nüüd peaaegu kõikjal maailmas.

Kuni 5. maini otsitakse sobivat motot või tunnuslauset, millega tähistada järgmisel aastal Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku 110. aastapäeva. Komisjon valib laekunud ettepanekute hulgast välja kolm kõige kohasemat ja saadab lõpliku valiku tegemiseks need konsistooriumile.

11. aprillil toimus Pärnu Eliisabeti kirikus noortele mõeldud piibli mini-retriit, mille keskseks teemaks oli ohverdamine ja lunastus Vanas ja Uues Testamendis. Ülestõusmispühade valguses pakkus retriit noortele võimalust süveneda küsimusse, mida tähendab kristlik lunastus ning millest inimene Kristuse kaudu vabaks saab, selgitab Eesti Kirikule kaastöö teinud teoloogiaüliõpilane Märtin Muhu.

Organist, helilooja ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia oreli professor Andres Uibo tähistas 16. aprillil 70. sünnipäeva. Eesti Kirikule antu intervjuus nimetab ta, et püüab igal pühapäeval kirikusse jõuda ja naudib võimalust pühakojas orelit mängida. Eriline side on jäänud kodukiriku ja selle oreliga Kivi-Vigalas.

Kas meie naljapõld on söötis, küsib hingehoiuveerus hingehoidja Lea Saar. Nentides, et tänapäeval peab nalja tegemiseks ja naermiseks olema julgust, leiab ta siiski, et heatahtlik ja vabastav naer on oluliseks tööriistaks ka hingehoidjale.

Lõuna-Sudaanis, kus tõsine toidupuudus mõjutab peaaegu kahte kolmandikku elanikkonnast, pakub Luterlik Maailmaliit elupäästvat toetust ja abi riigisiseselt ümberasustatud inimestele ning vastuvõtvatele kogukondadele.

Millist religiooni võib riik usaldada? Millist riiki võiks religioon usaldada? Vastust põletavatele küsimustele otsis usundiõpetuse olümpiaadil Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilane Mari Elsbet Sits.

Lehejutluse kirjutab Tallinna toomkoguduse õp Arho Tuhkru. Vaimulik leiab, et Kristuse juures on leida palju enamat, kui me inimestena näha oskame. Ta kirjutab: „Me oleme kui lapsed, kes kuulavad vanemate jutust ära vaid selle osa, millest nad aru saavad ja muu jäetakse lihtsalt kõrvale kui mõistmatu ja imelik. Kuid sõna „imelik“ on vana sõna uuenenud sõnast “imeline““.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 22. aprill 2026 Nr 16 digileht