Hingedepäev - e-Kirik

Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas!

– Ilm 14:13

Hingedepäeval süüdatakse koduakendel ja kalmistutel küünlad siit maailmast lahkunute mälestuseks.

Pühakutepäevale (01.11) järgneval päeval tähistame kõikide usus lahkunute mälestuspäeva. Luterlikus kirikus mälestati varem surnuid kirikuaasta viimasel pühapäeval, kuid 1990ndate algusest on hingedepäev muutunud populaarsemaks surnuaial käimise ja oma lahkunute meenutamise päevaks. Me ei oota hingedepäeval oma surnud esivanemaid koju käima, vaid palume, et nad võiksid puhata armastava ja õiglase Jumala hoolitsuse all. Nende haudadel küünlaid süüdates on meie lihtsaim palve: „Igavene rahu anna neile, Issand, ja igavene valgus paistku neile.“

Hingedeajas on oluline austada kõiki inimesi – nii neid, neid kes on läinud kui ka neid, kes on siin ilmas. See aeg võiks tuua kosutust meie oma hingelegi – et haavad, mis meie on saaksid paraneda, et meil oleks ikka oskust märgata abivajajat enda kõrval ja meile tuleks meelde tänada selle eest, meil on hing sees ja võime omi toimetusi toimetada.

Me palvetame: Igavene Jumal, taevane Isa, Sina ei ole mitte surnute, vaid oled elavate Jumal, ja Sinus elavad kõik need, kes haudades puhkavad. Me palume: ära lase meil surmahirmus masendusse vajuda, vaid hoia meid armulikult oma Püha Vaimu väega rõõmsas usus, julges lootuses ja südametunnistuse rahus. Aita meil kristlikult elada, õndsalt lahkuda ja rahus uinuda, kuni Sa hauad avad ja meid igaveseks eluks üles äratad; Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus