Küünlapäev

Küünlapäev

Kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla.

– Galaatlastele 4:4

Küünlapäev on oma nime saanud legendi järgi, mille kohaselt Kristuse templisse viimisel süttinud seal küünlad. Ka vaga Siimeon kõneleb oma kiituslaulus valgusest, “mis on ilmutuseks paganaile”, ja kirkusest Jumala rahvale Iisraelile.

7. sajandi piiskop ja kirikusa püha Sophronius on öelnud, et küünalde valgus peab meile meenutama sedagi, kui kirkad ja säravad peavad olema meie hinged siis, kui läheme viimaks Kristusega kohtuma. See aga ei tule niisama, vaid ainult siis, kui laseme Kristuse valgusel end päevast päeva valgustada ja endas põleda.

Eestis, kus küünlapäeval tähistatakse ka Tartu rahulepingu aastapäeva, omandavad erilise tähendusrikkuse vaga Siimeoni sõnad sellest, et rahus saab siit ilmast lahkuda inimene, kes on ära tundnud Kristuse.

Me palvetame: Armuline Jumal, halastaja Isa, täna toodi Sinu ainusündinud Poeg inimlapsena puhta ja püha ohvrina templisse Sinu ette. Puhasta meie mõistus ja meie süda, et ka meie võiksime saada elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks Sulle. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)


Vaata ka:

Meeldib 1