Peapiiskop Urmas Viilma kutsus jõuluõhtu jutluses üles leidma endas siirast südamepuhtust

Peapiiskop Urmas Viilma kutsus jõuluõhtu jutluses üles leidma endas siirast südamepuhtust

Täna õhtul Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirikus peetud ja Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel tuhandete eestimaalasteni jõudnud jõuluõhtu jumalateenistusel kõneles peapiiskop Urmas Viilma vajadusest märgata ligimest ning hoida oma süda avatuna ka siis, kui ühiskondlikud normid või harjumuspärane elukorraldus soovitavad vastupidist.

Peapiiskop alustas oma jutlust mõtisklusega eesti keele ühe räägituima jõulusõna tähenduse üle. Ta märkis, et sõnal „sõim“ on meie keeles kolm tähendust, ulatudes sõimlemisest kuni väikelaste hoiuasutuseni, kuid selle algupära peitub just Petlemma söödasõimes. Viilma rõhutas, et lastesõime mõiste kandis kristlikku kultuuripärandit ja Piiblist pärit nime edasi isegi läbi ateistliku okupatsiooniperioodi, hoides nõnda elus sidet meie juurtega.

Jutluse keskseks looks kujunes liigutav meenutus intellektipuudega noorte lavastatud jõulunäidendist, kus võõrastemaja pidaja rolli täitnud neiu ei suutnud järgida käsikirja ning Maarjat ja Joosepit ukse taha jätta. Selle asemel avas ta puhtast südamest neile oma koduukse, muutes nõnda sajanditevanust lugu ja pakkudes Jeesuslapsele sündimiseks turvalist paika. Peapiiskop tõi selle näite varal esile kontrasti õpitud viisakuse ning siira südameheaduse vahel, nentides, et sageli on meil just nendelt inimestelt, keda peame endist erilisemaks või teistsuguseks, kõige rohkem õppida.

Urmas Viilma pani kuulajatele südamele, et kohtumine Jeesuslapsega algab igast heast sõnast, naeratusest või telefonikõnest kellelegi, kelle ees oleme varem ukse sulgenud. Peapiiskop lausus kokkuvõtvalt, et meie süda ongi Petlemma sõim, kus tänu armastusele on ruumi nii Jõululapsele kui ka kõigile teistele, kelle jaoks me otsustame oma südame avada.

Selleks, et maailma armastust juurde tuua, tuleb peapiiskopi sõnul vahel julgeda eirata ettekirjutatud ühiskondlikku käsikirja. Tema sõnum avalikkusele oli selge: vajadusel tuleb vahel ettekirjutatud käsikirja eirata, eneseuhkus ja au alla neelata ning teha seda, mida tunneb süda, sest just südamepuhtad on need, kes näevad Jumalat.

Peapiiskop Viilma lõpetas jutluse üleskutsega pakkuda tänavu jõululauas ja oma elus ruumi ka neile, kes on seni jäänud meie tähelepanuta, soovides kõigile ristiinimestele ilusat ja õnnistatud Kristuse sünnipüha.


Vaata ka:

Meeldib 1