Suur Neljapäev

Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele. Halastaja ja armuline on Issand.

– Ps 111:4

Kui tund tuli, istus Jeesus maha ja apostlid koos Temaga. Ja Ta ütles neile: „Ma olen südamest igatsenud seda paasat süüa teiega enne oma kannatamist, sest ma ütlen teile, ma ei söö seda enam, kuni kõik on läinud täide Jumala riigis.” Ja Ta võttis karika, tänas ning ütles: „Võtke see ning jagage eneste vahel! Sest ma ütlen teile, mina ei joo nüüdsest peale viinapuu viljast, kuni Jumala riik on tulnud.” Ja Ta võttis leiva, tänas ja murdis ja andis neile, öeldes: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!” Selsamal kombel võttis Ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres, mis teie eest valatakse. Siiski, vaata, minu äraandja käsi on minuga lauas, sest Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu see on määratud, ometi häda sellele inimesele, kes Ta ära annab!” (Luuka 22:14–22)

Suur Neljapäev on ülestõusmispüha tsükli pöördepunkt: täna õhtul peetava armulauateenistusega tuhkapäeval alanud paastuaeg ning algab ülestõusmispüha õhtuni kestev kolmepäevane püha (ld Triduum sacrum, Triduum paschale).

Suure Neljapäeva piiblilugemiste peateemaks on Jeesuse ja Tema jüngrite viimane ühine paasasöömaaeg ja püha armulaua seadmine. Piiblitekstid avavad erinevaid tahke altarisakramendi sisu kohta: uue lepingu söömaaeg, Jeesuse ohvrisurma meeldetuletamine, pattude andeksandmine, tänu ja rõõm, taevase pidusöömaaja ootus ja leivamurdmisega sündiv osadus.

Jumalateenistuse lõpul tehakse altar esemetest ja tekstiilidest tühjaks, millega väljendatakse Kristuse viimaste kannatuste algust. Temalt riisuti kõik, Jeesuse piinajad ja hukkajad jagasid Tema rõivad ning heitsid liisku Tema kuue pärast (Ps 22:19; Jh 19:24). Uuesti ehitakse altar alles Ülestõusmispüha ööl.

Suurel Neljapäeval on vana traditsioon meenutada Jeesust, kes peseb oma jüngrite jalgu. Päeva ladinakeelne nimi dies viridium (´roheliste [okste] päev´) viitab Suurele Neljapäevale kui traditsioonilisele pihil käimise päevale. Armulauaosadusest välja jäetud inimesed võeti tagasi koguduse osadusse ja nad said uuesti Kristus-viinapuu värsketeks oksteks.

Me palvetame: Issand Jeesus Kristus, toida meid eluleivaga ja anna meile juua õnnistuse karikast pühal armulaual, mille Sa oled meie jaoks seadnud. Liida meid selle sakramendi kaudu üha täielikumalt Sinu osadusse ja aita kasvada Sinule meelepärases pühitsetud elus. Luba meid kord taevasesse lauda Sinu juurde, kes Sa koos Isaga Püha Vaimu ühtsuses elad ja valitsed igavesest ajast igavesti.