Eesti Kirik 23.09.2026

Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 23. septembril Issanda aastal 2026

Eesti Kirik on sel nädalal lugejate ees nii paberlehe kui ka digilehena. Järgmisel nädalal ilmub leht üksnes digilehena ning järgmine paberleht ilmub 7. oktoobril.

Järva-Jaanis oli pühapäev, 20. september täis tänu, rõõmu ja õnnistust. Piiskop Ove Sander pühitses kiriku restaureeritud peaukse ja Torontosse saadeti teenima koguduse õpetaja, assessor ja praost Katrin-Helena Melder. Päevast kirjutab Järva-Jaani koguduse liige Tene Metsma.

Juhtkirjas kirjutab piiskop Anti Toplaan, Eesti Kiriku nõukogu esimees, et eestlastena oleme pidanud end kirja- ja raamaturahvaks, kuid vaatamata meie kooliõpilaste headele PISA testide tulemustele väheneb aasta-aastalt oskus kirjalikku teksti mõista.

Õppimiskogemus 1990. aastate Tartu Ülikooli usuteaduskonnas võis olla seikluslik, aga mitmekesine vundament tulevikuks sai laotud hästi, sõnab vilistlane Urmas Nõmmik, kes tervitab oma kolumniga usuteaduskonna taastamise 35. aastapäeva.

20. septembril tähistati Tallinna toomkirikus emeriitpeapiiskop Andres Põderi 50. ordinatsiooniaastapäeva. Teenistuse järel esitles Andres Põder oma raamatut „Credo. Usutunnistus palvetes“, mida ta peab isiklikuks tänupalveks ja mõtiskluseks apostliku usutunnistuse, meie kiriku ühe kesksema teksti üle.

Suve viimasel laupäeval, 19. septembril külastas kunstnik Dolores Hoffmann Helmet, et üle vaadata tema poolt 30 aastat tagasi kalmistu kabelisse valmistatud vitraažaknad, mis hiljuti restaureeriti. (Artikkel digilehes)

Peapiiskop Urmas Viilma ning piiskopid Ove Sander, Marko Tiitus ja Anti Toplaan viibisid 14.–18. septembrini Saksamaal, kus külastati Martin Lutheriga seotud paiku, eelkõige Wittenbergi. Kaasas olid abikaasad Egle Viilma, Liina Sander ja Mirjam Tiitus ning sabatipuhkusel viibiv kantsler Andrus Mõttus.

Folklorist Marju Kõivupuu käsitleb teemat, mis haakub käimasoleva looduhoiukuu fookusega. Ta tutvustab allikate ja lätete tähendust meie usundiloos ja kultuuripärandis.

Eelmisel aastal loodud MTÜ Eesti Kalmistute Liit pidas oma esimese infopäeva 15. septembril Põhja-Tallinna kogukonnamajas. Ühiselt nenditi, et Eesti surnuaedade suurimaks ohuks on hooldamata hauad.

Lea Saar tunnistab, et näeb hingehoidjana paraku läbipõlemist ja elurõõmu tuhmumist ka usklike ja kirikuinimeste seas, kuigi meie Õnnistegija on andnud oma järgijatele väga hea elujuhise – (elu)rõõmusõnumi.

Eesti LGBT+ kristlaste põhimure on tingimusteta kuulumise võimalus kirikus, kinnitab arvamusartiklis Silja Kesler, kes kaitses sel kevadel samal teemal lõputöö Usuteaduse Instituudis. Autor soovib oma tööga osaleda EELK-s tänavu käivas seksuaalsuse ja soolisuse teemalises arutelus. (Artikkel digilehes)

Käimasolev looduhoiukuu kutsub meid mõtlema inimese kohale Jumala loodud maailmas ajal, mil meie suutlikkus maailma muuta on suurem kui kunagi varem, kirjutab Anke Martin ja küsib, kas tehisintellekt võib inimese hävitada. (Artikkel digilehes)

Jätkub teoloog Jaan Lahe järjelugu „Mida teati, arvati ja usuti Piibli-aegses maailmas seksuaalsuse kohta?“. 12. osas märgib autor, et kui Uus Testament pärib suures osas oma seksuaaleetikast juudi traditsioonist, siis on keha teoloogia siin väga tähtis: kristlase keha ei ole lihtsalt isiklik omand ega ühiskondliku staatuse vahend, vaid kuulub Issandale. (Artikkel digilehes)

Kunstiteadlane Reet Pius tutvustas Viljandi Muuseumis Johann Kölerit (1826–1899) altarimaalijana. Võnnu (tänapäeva Cēsise) kiriku „Kristus ristil“, Tallinna Kaarli kiriku „Kutsuv Õnnistegija“ ja Tartu Peetri kiriku „Kutsuv Kristus“ on meistri silmapaistvamad tööd selles valdkonnas.

17. septembril kutsus aja ja igaviku Issand enese juurde kauaaegse EELK vaimuliku Peep Audova (2.09.1943–17.09.2026). Ametivennad piiskop Marko Tiitus ning õpetajad Tiit Pädam ja Jaan Lahe tõstavad esile tema vaimsust, pühendumust ja sõbralikkust.

Lehejutluse kirjutab Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga.