Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik nr 35 (digileht) 30. septembril Issanda aastal 2026

Teist EELK Noortekogu võõrustas 25.–26. septembril Laulasmaa LaSpa konverentsikeskus. Koguduste delegaatide ja vabakuulajatena osales 60 noort, koos külalistega oli kohal 101 inimest – üle kolmandiku võrra rohkem kui mullu Pärnus. Sündmusest teeb kaastöö noortekogu juhatusse kuuluv Henn Kaaleb Humar. Vaatamiseks pakume ka videouudist, mille autorid on Joonas Taniloo ja Marjeta Raid:

Pole tähtsusetuid lugusid, kinnitab juhtkirjas EELK Laste ja Noorsootöö Ühenduse tegevjuht Triin Salmu, kelle meelest ei saagi teadmisi Jumalast edasi anda ilma lugusid jutustamata.

Soolisus ja seksuaalsus, mis tänavu on üheks EELK fookusteemaks, on Tiina Janno hinnangul meie kirikus üks pinevamaid tabusid. „Miks on nii, et pühakirja ja armastust kuulutavas kirikus tundub isegi delikaatne dialoog neil teemadel ohtlikum kui kristliku osaduse vältimine,“ küsib ta oma kolumnis.

Kriitiliselt kirjutab teoloogilistest aruteludest EELK-s õpetaja Triin Käpp, kes hindab võimalust erinevatel teemadel väidelda ja peab välja valitud fookusteemad olulisteks, aga kutsub korraldajaid üles leidma viise, kuidas senisest sisulisemalt ning tulemuslikumalt üldkiriklikku arutelu läbi viia.

Kes otsustas, et Matteuse evangeelium või Pauluse kiri roomlastele on Jumala sõna, mõni teine varakristlik raamat aga mitte? See ei ole kõrvaline ajalooline küsimus, sest vastus puudutab otseselt seda, millele kristlane oma usus toetub ja kust tuleb Piibli autoriteet. Selgitusi jagab Markus Paide.

Sellel nädalal lõpeme teoloog Jaan Lahe järjeloo „Mida teati, arvati ja usuti Piibli-aegses maailmas seksuaalsuse kohta?“ Viimases, 13. osas märgib autor, et Piibli-aegses maailmas teati seksuaalsusest palju praktilisel tasandil, kuid ei mõistetud samamoodi nagu tänapäeval. „See ei olnud peamiselt individuaalne identiteet, vaid perekonna, staatuse, soo, au, häbi, pärandi, puhtuse ja religioosse korra küsimus,“ kirjutab Jaan Lahe.

Alates juulikuust helisevad Äksis pühapäevased kirikukellad uute ja tugevate häälte saatel – kopsitakse, saetakse ja vuristatakse akutrelliga, vahendab sealne koguduseliige Aune Sepp ja kinnitab, et mitte keegi naabritest ei kurjusta, et nende kodurahu on häiritud; otse vastupidi: tuntakse rõõmu, et lõpuks alustati kirikukatuse remonti.

Augusti lõpus võõrustas EELK Mustvee kogudus 25-liikmelist delegatsiooni Soome Hämeenkyrö sõpruskogudusest, mis on olnud neile lähedaseks partneriks ja ustavaks toetajaks juba aastaid. Sündmusest teeb ülevaate koguduse juhatuse esimees Tiit Rosin.

„Leidkem armastus, mis toob meile tõeliselt rõõmu, mis ei ole lõputult koormav ja ometigi kestab ning hoiab meid igavesti,“ kirjutab lehejutluses Helme koguduse õpetaja Arvo Lasting.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 30. september 2026 Nr 35 digileht

1