Ilumäe kogudus tähistas iseseisva koguduse 100. aastapäeva kontsert-jumalateenistusega

Oma sajandijuubelit tähistav Ilumäe kogudus kutsus pidulikule kontsert-jumalateenistusele koguduseliikmed, külalised ja muusikud, et üheskoos Jumalat tänada ning ülistada. Juubelipäeva osaks oli ka koguduse lipu õnnistamine.

Jumalateenistusel teenisid Põhja-Eesti piiskopkonna piiskop Ove Sander ja koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson. Muusikaga teenisid Võhma segakoor ning solistid Hans Joosep Alt ja Külli Erikson.

Pärast jumalateenistust jätkus koosviibimine ühise söömaajaga. Anneli Rahuvarm valmistas supi ja suupisted, Kaja Puhu küpsetised.

“Kõige suurem tänu ja ülistus olgu Kõikväelisele Jumalale, kes meid siiamaani on oma peopesa kumerususes kandnud ja kannab ka edaspidi! Aamen!” vahendab meeleolu koguduse leht sotsiaalmeedias.

Piiskop Ove Sander ütles juubelipäeva kokku võttes, et rõõm ei seisne üksnes koguduse minevikus, vaid ka selles, mida Jumal kogudusega tulevikus teeb. „Tänase päeva rõõm on samuti selles, mida Issand on siin teinud eile ning milline on Tema headus selle kogudusega homses päevas,“ ütles ta.

Piiskop tänas kõiki, tänu kellele on Ilumäe kirik täna kaunis ja korras, ning meenutas tänutundes von der Pahlenite perekonda ja kohalikke laulumehi, kes on sajandite jooksul kandnud koguduses vaimulikku tööd. Tema sõnul on just see pärand märgiks ka tänasele ajale, kus igaüht kutsutakse teenima oma andidega. „Täna on väike Ilumäe kogudus väga aktiivne ning olen kindel, et koguduse liikmeskond suureneb tulevikus. Selleks andku Jumal oma armu ja õnnistust,“ sõnas piiskop.

Iseseisev aastasada, sajanditepikkuse kirikuelu krooniks

Ilumäe kogudus asub Lääne-Virumaal ning kuulub EELK Viru praostkonda. Iseseisva kogudusena tegutseb kogudus alates 1926. aastast, kuid sealse kirikuelu juured ulatuvad ajas muidugi märksa kaugemale.

Koguduse lugu ulatub tagasi juba keskaega. Juba 13. sajandil mainiti Palmse piirkonda Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste hulgas ning Kadrina kihelkonna põhjaosas paiknes Narva sõjatee ääres Viitna kabel. Pärast Liivi sõda jäi kabel varemetesse, kuid kohalikud elanikud ei loobunud soovist oma pühakoja järele. 18. sajandi alguses kinkis Palmse mõisahärra Arend Dietrich von der Pahlen Ilumäele kabeli ehitamiseks maa ning 1731. aastal valmis ristikujuline puukabel, mis kujunes kohaliku vaimuliku elu keskuseks.

Ilumäe koguduse kujunemisel oli oluline roll kohalikel talupoegadel ja niinimetatud laulumeestel, kes õpetaja äraolekul lugesid Piiblit, pidasid palvusi ning matsid surnuid. Aastate jooksul rikastati kabelit annetuste ja kingitustega: kogudus sai altarimaale, kroonlühtreid, kirikuriistu ja kellasid. 19. sajandi keskpaigaks oli vana puukabel amortiseerunud ning selle asemele ehitati 1843. aastal uus paekivist hilisklassitsistlik kabel, mis on tänaseni Ilumäe koguduse kodukirik.

Iseseisvaks koguduseks sai Ilumäe 1926. aastal. Läbi keeruliste aegade on kogudus suutnud oma pühakoda ja vaimulikku elu hoida. Teise maailmasõja ajal peideti kirikukellad sõdurite eest maa sisse ning nõukogude perioodil jätkus koguduse tegevus tagasihoidlikes oludes. Viimastel kümnenditel on kirikut järk-järgult renoveeritud ning 2022. aastal jõudis Hollandist kohale uus tornikell.