Koguduse lugu: Ilumäe kogudus

Koguduse lugu: Ilumäe kogudus

Ilumäe kiriku altar (Foto: koguduse koduleht)

Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Ilumäe koguduse lugu.

Juba 13. sajandil mainiti Tallinna tsistertslaste Mihkli kloostri valduste hulgas Palmset. Katoliku ajal oli siin kloostri lauamõis. Ühtlasi asus Kadrina kihelkonna põhjaosas Narva sõjatee ääres abikirik ehk Viitna kabel, mis hävis Liivi sõja ajal. Nime sai Viitna püha Vituse järgi. 

1640. aastal olid veel alles Viitna kabeli varemed. 1648. a. tegi konsistoorium ettepaneku kabel üles ehitada ja diakon ametisse seada. Kadrina patroon Erik Oxenstierna pakkus, et mõne mõisa lisamisega Haljala poolt võiks Viitnas iseseiseva kihelkonna asutada. 

Haljala mehed olid teist meelt ja plaan jäi katki. Siiski kohustati Kadrina pastorit alates 7. maist 1649. a. igal neljandal pühapäeval jutlustama Palmse mõisa elumaja suures saalis. 

1690. aastal palus Kadrina õpetaja Eobald Rhanaeus, kellele see Palmses käimine nähtavasti ei meeldinud, et Viitnas salajane matmine lõpetataks, kell üles seataks ja lugeja ametisse seataks, kes igal pühapäeval jutlust loeks. Koguduse liikmed olid valmis ehitust alustama, oodati vaid kõrgemalt poolt tulevat käsku. Seda aga ei tulnud ja peagi alanud Põhjasõjas põletati maha ka Palmse mõisa elumaja. Jumalateenistused jätkusid mõisa rehes. 

Mõisahärra poeg Arend Diedrich von der Pahlen õppis arhitektuuri ja inseneriteadust. Palmsesse jõudes võttis ta kabeli ehitamise uuesti päevakorda ja kinkis platsi Ilumäele. Asukohavalikut põhjendas ta nõnda, et siis saab kabel koguduse keskele. Ehitus algas 1729 ja viimased tööd altari, kantsli ja pinkide kallal said valmis 1731. Kabel pühitseti kolmandal ülestõusmispühal. Avar puukabel oli ristikujuline ning selle iga haru oli neli ruutsülda ehk umbes 18 m2 suur. Altari taga oli väike käärkamber. Altar ise jäljendab Rakvere kiriku altarit. 

Porgaste mölder Arend kinkis kabelile kella tingimusel, et ta saab kabelisse matusekoha. Palmse härra aga ei lubanud kabelisse matta, vaid üksnes surnuaiale selle ümber. Arend kinkis siis kella sooviga, et seda helistataks nii tema kui tema sugulaste matustel ilma maksuta. 

Kohalik laulumees Hinrich Johann Eeck kinkis altari jaoks lõuendile maalitud pildi Kristusest ristil. Ilumäe laulumehed – nõnda nimetati mehi, kes kirikuõpetaja äraolekul Ilumäe kogudusele Piiblit ja katekismust ette lugesid, palvet pidasid ja laulsid, lapsi ristisid ja surnuid matsid. Võhmase Reinu Peeter kinkis kabelile omatehtud kaheksaharulise puust kroonlühtri, värvis selle veel punase värviga üle ja riputas ise ka üles. 

Õpetaja Samuel Nauhaus palus mõisasaksu, et nad kirikuriistu muretseksid. 24. aprillil 1735 kinkisid Arend Dietrich von der Pahleni tütred siidist karikarätiku. 1740 kingiti kabelile suur eestikeelne Piibel ja 7. märtsil 1745 kinkis Arend Dietrich von der Pahlen hõbekarika koos leivataldriku ja -toosiga. Need hõberiistad ostis ta Kadrina koguduselt. Kadrina kogudus parandas selle raha eest oma kirikut, Ilumäe sai aga altaririistad. Mõlemad kogudused olid rõõmsad. 

Õpetaja Nauhaus tunnistas raske südamega, et ta jõuab Ilumäele liiga harva ega saa nõnda olla õigeks hingekarjaseks. Ta tegi kõik, et Ilumäest saaks iseseisev kogudus. Härra Pahlen lubas tulevasele õpetajale maid ja maja. Asi oli juba korda minemas, kui leiti, et uus kihelkond saaks ikka liiga väike, et oma õpetajat ülal pidada. Ka Kuusalu kihelkond polnud nii suur, et sealt osa Ilumäe oleks võinud anda, ja Haljala konvendi härrad keeldusid üldse oma kihelkonna kärpimisest. Nauhaus pidi kurva meelega tõdema, et elu jätkub endistviisi. 

1778. a. tegi Ilumäe kogudus ise sammukese eraldumise suunas, kui võttis kabeli ülalpidamise täielikult enda kanda. Lepiti kokku, et Ilumäe ei osale enam Kadrina kiriku ja köstrimaja korrashoius ega Kadrina köstri palga maksmises, vaid suunab oma panuse edaspidi Ilumäe laulumeestele. 

Üle saja aasta teenis Ilumäe puukabel kohalikku rahvast. 1789. a. tehti veel uus laudkatus ja 1794. a. remonditi torni. 1812. a. kinkis Palmse kärner Jürgen Mühlbach kabelile Rakvere kunstniku Orteli maali pühast õhtusöömaajast ning Palmse aidamees Gustav kinkis maali Kristuse kirgastamisest. Ent 1838. a. kirjutas Kadrina kirikuõpetaja Arnold Knüpffer, et filiaalkirik Ilumäel on vana ja ootab täielikku ümberehitamist. Hoitakse siiski kasutatavana. Kabeli kunagise ehitaja poeg, Palmse uhke härrastemaja peremees ning riiginõunik Hans von der Pahlen kinkis Ilumäe uue kabeli ehitamiseks 800 rubla. Ülejäänud raha andis hiljem Hansu poeg, kindral Carl Magnus von der Pahlen. 

Uue kabeli joonised telliti Eestimaa kubermanguarhitekt Johann Schelbachilt. Samalt arhitektilt tellis naabermõisnik Sagadist kavandi Esku kabeli jaoks. Carl Magnuse poeg Alexander von der Pahlen pani vastavalt isa korraldusele pühakoja nurgakivi. Uus kabel ehitati vana lähedale. Hilisklassitsistlik paekivist kabel sai suhteliselt madala kuppelkiivriga torni. Pühitsemistalituse pidas 22. augustil 1843 Eestimaa kindralsuperintendent Christian Rein koos Kadrina õpetaja Arnold Knüpfferiga.

Vanast kabelist toodi üle barokne altarisein ja viisteist õrna vitraažvappi. Võimalik, et ka ampiirstiilis kristall-lühter pärines vanast kabelist. Nimedega varustatud vapimaalingute hulgas kabeli akendel on ainult kaks aadlivappi – Arend Dietrich von der Pahleni ja tema abikaasa Magdalena Elisabethi omad – ülejäänud on lihtsama rahva, sh kohalike talupoegade omad. 

Carl Magnus von der Pahlen kinkis kabelile kaks uut kaunikõlalist kella, ühe kabeli valmimise puhul, teise aasta hiljem. Mõlemad pronkskellad valati Tallinnas.

Vana puualtar vahetati uue marmorist altari vastu. Vana tõsteti käärkambrisse. Uuel on kahe paari korintose sammaste vahel maal Kristusest Ketsemani aias ning inglist tema kohal. Maali autor on Carl Siegismund Walther. 

1882. a. kinkis Alexander von der Pahlen kabelile hõbedase ristimisvaagna. Kinkija oli sama mees, kes ehitas Tallinn-Peterburi raudtee läbi Kadrina. 

11. septembril 1888 sai Ilumäe kabel uue, 9 registriga oreli. Õieti oli see Simuna kiriku vana orel, mis 150 rubla eest ära osteti. Selle on ehitanud Urvastes sündinud Paide meister Carl Georg Thal 1839. a. Raha oreli ostmiseks sai Ilumäe kogudus korjandusest ning oma vana oreli müügist. Ilumäe vana orel pandi üles Vohnja valla koolimajas. 

1926. a. sai Ilumäe abikogudus iseseisvaks, kuid oma õpetaja leiti alles 1938. aastal. Sedagi vaid lühikeseks ajaks, sest õpetaja Valter Viks põgenes kommunistide eest Saksamaale. Eriti Haljala inimesed pidasid ulmelisteks Viksi plaane liita Ilumäega nii Käsmu ja Esku kabel kui rannakülad ja ehitada uue koguduse peakirik Võsule. 1942. aastal matsid Ilumäe peremehed pühakoja tornikellad Muidiku talu karjamaale suure pihlaka alla, et sõdurid neid minema ei viiks. 1953. aastal kaevati kellad välja ja viidi tagasi torni. Suurem kell jäi mõranemise tõttu 1965. a. kasutuselt ära, teine kutsub kirikulisi tänaseni. 

1958. a. pandi kabelisse elekter. Ilumäe vana altar viidi Märjamaa kirikusse ja sealt kümme aastat hiljem 1970. aasta maikuus Lüganusele. Hiljem jõudis altar tagasi Ilumäe käärkambrisse. 

1979. a. varastati Ilumäe kirikust kristall-lühter.

Aastatel 1986 – 1990 valmistati klaasimaalidest koopiad. Originaalid paigutati 1993. aastal Rakvere Muuseumi, kuhu viidi ka maalid pühast õhtusöömaajast ja Kristuse kirgastamisest.

1987. a. asendati eterniitkatus uue laastukatusega. Samal aastal viidi Ilumäe orel Rakverre remonti, kuid rahapuudusel jäi töö venima. Kui laastukatus hakkas läbi jooksma, vahetati see 1995. aastal plekk-katuse vastu. 1998. aasta suvel võttis Mihkel Ploom oreli käsile, kuid päris korda ei saanud. Siiamaani kasutab kogudus oreli asemel harmooniumit. 

Aastal 2006 algas Ilumäe kirikus põhjalik remont. Valmistati uus lagi ja uus põrand, renoveeriti aknad ja käärkambri välisuks, torniruum ja kellarõdu, parandati pingid, kantsel ja altar. Aastal 2022 jõudis Hollandi Kuninglikust Eijboutsi valukojast Astenist kohale Ilumäe uus tornikell. Kuni kogudus leiab raha selle paigaldamiseks kellatorni seisab kell kirikus altari kõrval.

Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.

Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.

Meeldib 2

Lisa kommentaar