15. juulil 2026 lahkus 86 aasta vanuses igavikku õpetaja emeeritus dr Toomas Paul (29.10.1939–15.07.2026), üks Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) meie aja tuntumaid vaimulikke. Ta oli kiriku- ja kultuuriloolane, Uue Testamendi uurija, piiblitõlkija ja esseist, kelle sulg ja sõna kõnetasid põlvkondi nii kirikus kui ka kogu Eesti ühiskonnas.

Lapsepõlv ja haridus

Toomas Paul sündis 29. oktoobril 1939 vaimuliku Arved Pauli peres. Pärast õpinguid Tartu Ehitustehnikumis ja Tallinna Polütehnikumis asus ta 1960. aastal õppima EELK Usuteaduse Kõrgemasse Katsekomisjoni ning ordineeriti õpetajaks 20. detsembril 1961. 1971. aastal kaitses ta Usuteaduse Instituudis magistritöö ning 1994. aastal Tartu Ülikoolis doktoritöö „Eesti piiblitõlke ajalugu. I osa“. Samal aastal omistas Inglismaa Durhami Ülikool talle teadus- ja oikumeenilise töö eest audoktori (Doctor of Divinity h.c.) kraadi.

Vaimulikuna Läänemaal, Saaremaal ja Tallinnas

Vaimulikuteed alustas ta Läänemaal, teenides aastatel 1960–1968 Ridala koguduse õpetajana ning hooldades Martna ja Lihula kogudust. Aastatel 1968–1986 oli ta Valjala koguduse õpetaja ning hooldas mitut Saaremaa kogudust. Kõige pikemalt, aastatel 1986–2004, teenis ta Tallinna Jaani koguduse õpetajana, jäädes sinna ka pärast emerituuri korraliseks külalisõpetajaks. Paljudele jäi ta meelde ka Eesti Vabaõhumuuseumi Sutlepa kabeli teenijana.

Õppejõud ja teoloog

Õppejõuna kujundas ta terve põlvkonna teolooge, õpetades muu hulgas EELK Usuteaduse Instituudis, Tartu Ülikooli usuteaduskonnas ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema teadushuvi ulatus teoloogiast kultuurifilosoofiani ning ta oli tegev nii luterlik-õigeusu dialoogis kui ka Porvoo ühisavalduse ettevalmistamisel.

Piiblitõlkija pärand

Eesti vaimuloo jaoks jääb Toomas Pauli üheks kaalukamaks panuseks piiblitõlge. 1980. aastatel tõlkis ta koos Uku Masinguga Uue Testamendi kreeka keelest; tõlge ilmus 1989–1990 ning jõudis 1990. aastate alguses moodustatud piiblitõlkekomisjoni töö kaudu redigeerituna 1997. aasta kogupiiblisse. Selle töö eest pälvis ta 1989. aastal Kupra tõlkepreemia. Tema sulest ilmus ka põhjalik uurimus „Eesti piiblitõlke ajalugu“ (1999).

Piiblitõlkimises nägi ta erilist, peaaegu erakliku pühendumist nõudvat kutsumust. „Piiblitõlkija peab ühendama tugeva keeletaju sügava teoloogiaga ja koguni fanaatilise pühendumusega,“ on ta kirjeldanud tõlkija tööd, rõhutades, et sõna peab kandma tervikliku maailmapildi tähendust, mitte üksnes sõnasõnalist vastet. Ta avaldas lootust, et Jumal äratab kunagi mõne noore teoloogi – uue eesti Hieronymuse –, kes annab rahvale värske piiblitõlke.

Kirjamees ja arvamusliider

Toomas Paul oli üks Eesti meedias enim avaldanud vaimulikke. Ta kirjutas ligi paarkümmend raamatut, sealhulgas täiskasvanute leeriõpiku „Maise matka poolel teel“ ja palveraamatu „Sinu tahtmine sündigu“, ning tema mõtisklused ja esseed jõudsid kümnendite jooksul lugejateni ajalehtedes, raadios ja televisioonis.

Tunnustus

Tema loomingut ja panust on tunnustatud Riigivapi IV klassi teenetemärgi (1998), Maarja medali (2006), Aadu Luukase missioonipreemia (2011) ja Rahvusmõtte auhinnaga (2014); 2021. aastal nimetas EELK ta titulaarpraostiks.

Igale asjale on määratud aeg

Peapiiskop Urmas Viilma kirjutas Toomas Pauli lahkumise puhul sotsiaalmeedias: „Mõnele avas Toomas Paul Piibli, teisele tegi ta lahti kiriku ukse, kolmandale andis ta võimaluse vaadata ausalt iseendasse ja maailma. […] Toomas Paul ei andnud edasi üksnes teadmisi. Ta õpetas mõtlema, kutsudes inimesi süvenema, eristama, kahtlema omaenda lihtsustatud seletustes ning otsima tõde alandlikult ja ausalt. […] Ta ei andnud alati lihtsaid vastuseid, vaid vastusena midagi veel väärtuslikumat: julguse küsida, kohustuse mõelda ja lootuse, et kusagilt kumab valgust.”

Vabariigi President Alar Karis tõdes: „Toomas Paul leidis õiged sõnad meie sügavamatele mõtetele ja aitas vaimulikuna keerulist selgemini mõista ja mõtestada. Aastakümnete jooksul kujundas ta Eesti mõtteruumi ning hoidis meie vaimu oma eeskuju ja loominguga erksana. Puhka rahus!”

Põhja-Eesti piiskop Ove Sander meenutab: „Õpetaja Toomas Paulist on vist kõige vähem räägitud hingehoidja ja vaimuliku kaasteelisena. Kuid Ta kindlasti oli seda ja ma arvan, et päris paljudele. Omapäraselt, aga mõneti ootuspäraselt just oma elu lõpuaastatel. Nii on see üks suur hulk õnnelikke inimesi, kes võisime viimastel aastatel käija Toomast Diakooniahaiglas vaatamas ja kogeda väga kiiresti, et tegelikult vaatab Tema meid. Armastuse, mõistmise, julgustuse ja lootusega. Ta vaatas meid Kristuse pilguga.“

Tallinna Jaani koguduse praegune õpetaja Eve Kruus: „Oli teada, et Toomas Pauli viimased aastad ei olnud lihtsad. Ta kannatas raske haiguse all, tal olid suured valud. Oma kõnelustes on ta öelnud, et tal on juba aeg minna. Nõnda et ta ootas minekut sinna, kus teda juba ees ootab tema ustav abikaasa.“

Toomas Paul kuulus nende vaimulike hulka, kes oskasid kõnetada nii kirikurahvast kui ka usust kaugemal seisjaid. Tema kirjatöö, jutlused ja tõlketöö on jätnud sügava jälje eesti keelde ja mõttelukku, aidates kaasinimestel näha oma elu ja tegemisi igaviku palge ees. Ta jättis maha rikkaliku vaimse pärandi, mis kõnetab lugejaid ja koguduseliikmeid veel pikki aastaid.

Ärasaatmine toimub Tallinna Jaani kirikus neljapäeval, 23. juulil kell 14 Järgneb muldasängitamine Rahumäe surnuaial.

Kaanefoto: Tallinna Jaani kogudus, Meeli Küttim

Vaata ka:

• Indrek Kiisler, Andres Põder: Paul oli Eesti teoloogia üks suurkujusid Masingu järel, ERR 15.07.2026
• Jaan Lahe, Tema koguduseks oli kogu rahvas – järelüüe Toomas Paulile, e-Kirik 15.07.2026
• Toomas Pauliga seotud artiklid e-Kiriku arhiivis

2