Reedel, 10. aprillil toimus Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja koguduste esindajaid koondanud kriisivalmiduse koolituspäev „Kogudused ühiskondlikes kriisiolukordades II – valmisolek ja tegutsemine”. Päev tõi kokku kriisitööga seotud inimesi ning mitmete valdkondade asjatundjaid, et üheskoos läbi mõelda, kuidas kogudused saavad ühiskondlikes kriisiolukordades olla usaldusväärseks toeks.

Koolituspäeva avasid tervitustega Tartu Tervishoiu Kõrgkooli esindaja Ermo Kruuse, Kõrgema Usuteadusliku Seminari professor Einike Pilli ning peapiiskop Urmas Viilma Eesti Kirikute Nõukogu nimel. Päeva eesmärgi ja kava tutvustas Meego Remmel.

Esimese ettekandega astus kuulajate ette emeriitprofessor Tõnu Lehtsaar, kes avas teemat „Mis on kriis? Inimene keset kriisi” – arutledes selle üle, mida kriis tähendab ja kuidas see inimest mõjutab. Seejärel tutvustas Petri Patronen Soome koguduste kriisivalmiduse kogemust, pakkudes rahvusvahelist võrdluspilku.

Osalejate sõnul oli kasulik ka praktiline õppus, kus gruppidesse jagunenult oli võimalik harjutada elupäästvat esmaabi katastroofimeditsiinilises olukorras. AED kasutamist ja taaselustamist õpetasid Rainer Mällo ja Meelis Lindpere, haavahooldust ja sidumist juhendas Andria Hüva ning žguti paigaldamist Ilmar Solom. Praktiline osa meenutas selgelt, et kriisivalmidus ei ole ainult mõtteviis või dokumentide koostamine, vaid ka väga konkreetsed teadmised ja oskused.

Päeva teises pooles pidas Viilma ettekande Eesti kirikute ja koguduste kriisivalmidusest ning Allan Helde käsitles usulisi, moraalseid ja praktilisi tegureid EEKB Liidu kogudusejuhtide kaitsetahtes ja kriisivalmiduses.

„Kirikud ja kogudused saavad olla ühiskonnas usaldusväärseks toeks mitte ainult rahuaegadel, vaid ka kriisiolukordades – olgu selleks loodusõnnetused, ulatuslikud elektrikatkestused, ühiskondlik ebakindlus või olukorrad, kus inimesed vajavad korraga nii praktilist abi kui hingelist tuge,” rõhutas Viilma.

Seejärel toimus paneelarutelu teemal „Koguduste kriisiplaanid ja kogudused kriisiplaanides”, milles osalesid Peeter Paenurm, Toomas Nigola, Kaire Tamm ja Leane Morits ning mida juhtis Meego Remmel. Paneelis arutati, kuidas sünnivad koguduste kriisiplaanid ja kuidas kogudused võiksid olla nähtavad ka laiemates kriisiplaanides.

Päeva lõpuosas toimus konfessioonide kaupa rühmaarutelu kriisiplaanide arendamise üle, et mõelda läbi, mida saab teha paremini, selgemini ja süsteemsemalt. Päev lõppes ühise palvega ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar tegi soovijatele tutvumiskäigu oma õppeasutuses.

„Kogudused on osa oma paikkonna elust ning võivad kriisi ajal olla kohad, kus leitakse tuge, palvet, juhatust, rahu ja vajadusel ka väga praktilist abi. Selleks tuleb aga valmistuda ette – õppida, harjutada, teha koostööd ja mõelda läbi, milline on koguduse vastutus ning võimalus oma kogukonna teenimisel,” tõdes peapiiskop Viilma toimunu üle reflekteerides.

Fotod: peapiiskop Urmas Viilma

0