Vastupanuvõitluse päeval, teisipäeval, 22. septembril peeti Märjamaa Maarja kirikus Eesti riigivanemate mälestuspäeva keskne sündmus. Mälestusteenistusel süüdati küünlad kõigi riigivanemate mälestuseks ning kiriku juurde maetud Vabadussõjas langenute haudadele asetati pärjad.

Mälestusteenistuse viis läbi Märjamaa koguduse õpetaja Illimar Toomet ja kõne pidas Saare-Lääne piiskopkonna piiskop Anti Toplaan. Konstantin Pätsi muuseumi poolt kõneles Trivimi Velliste. Muusikaga teenisid klarnetil Hildegard Nakkurt ja kontsertmeister Jekaterina Voznjak ning klaveril Liisa Laube.

Märjamaa kiriku ees asuva mälestusvärava juures pidas kõne Märjamaa vallavanem Triin Matsalu, kes süütas koos vallavolikogu esimehe Meelis Välisega kirikus ka mälestusküünlad. Küünlad ja lilled asetati vabadussamba ning kirikuaias asuva küüditatute mälestustahvli juurde.

Märjamaa mälestusmärk on Eestis omalaadne: see on kujundatud Maarja kiriku kirikaia väravaks ning pühendatud Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Märjamaa kihelkonna sõduritele.

Riigijuhi ülesanne on näha ajas kaugemale

Piiskop Toplaan võrdles oma kõnes ajalugu väravaga, millest astutakse eilsest homse suunas. „Seda, mida toob homne, ei tea täpselt ette keegi, aga alati peab keegi minema selle värava suunas ees – olgu selleks meie vanemad, riigi puhul riigijuhid või kiriku puhul kirikuisad,“ ütles ta.

Piiskop meenutas, et 22. septembril 1944, enne Punaarmee sisenemist Tallinna, tõmmati Pika Hermanni tornist alla sinimustvalge lipp, ning seda, kuidas ta oli 24. veebruaril 1989 tunnistajaks rahvuslipu taasheiskamisele samas tornis.

Kõne piiblitekstiks oli Markuse evangeeliumi kirjakoht, kus Jeesus käib jüngrite ees teel üles Jeruusalemma. „Riigijuhtide ülesandeks on vaadata ja näha ajas kaugemale ning tajuda sellest tulenevat vastutuse koormat,“ sõnas piiskop. Ta tuletas meelde, et Eesti riik ja vabadus on midagi, mille eest eelkäijad olid valmis andma oma elu, ja kutsus hindama meie kätte antud aega ja vabadust.

Mälestati viitteist riigivanemat ja kaht presidenti

Küünlad süüdati Eesti Vabariigi riigivanemate mälestuseks. Nende seas olid Konstantin Päts, Otto Strandman, Jaan Tõnisson, Ado Birk, Ants Piip, Juhan Kukk, Friedrich Karl Akel, Jüri Jaakson, Jaan Teemant, August Rei, Kaarel Eenpalu, Jüri Uluots, Aleksander Warma, Tõnis Kint ja Heinrich Mark. Enamik neist hukkus või suri Nõukogude vangilaagrites, osa lõpetas oma elu paguluses. Ühtlasi mälestati presidente Lennart Merit ja Arnold Rüütlit.

Vastupanuvõitluse päeva tähistatakse Eestis ametlikult alates 2007. aastast. 22. september on valitud päevaks, mil mälestatakse neid, kes püüdsid kahe okupatsiooni vahel Eesti riiklikku iseseisvust taastada.

Kaanefoto: Sulev Paesalu

Vaata ka:

• Piiskop Anti Toplaane kõne riigivanemate mälestuspäeval Kuressaare koguduse kodulehel.
• Kullamaa kirikus mälestati Otto Tiefi valitsust ja Eesti riigivanemaid, e-Kirik 23.09.2025
• Vastupanuvõitluse päeval tänatakse ja mälestatakse vabaduse eest võidelnuid, e-Kirik 22.09.2022

1