Nabala vennastekoguduse palvemaja tähistas 100. aastapäeva

Pühapäeval, 13. septembril tähistati Nabala vennastekoguduse palvemaja 100. aastapäeva. Juubelipäeval osales ka peapiiskop Urmas Viilma, kes pidas päeva alustuseks piiblitunni.

Peapiiskop kõneles piiblitunnis Jeesuse „Mina olen“ ütlustest. Päev jätkus kuulutustunni ja tervitustega. Muusikaga teenis päeva esimeses pooles Hageri pasunakoor ja teises pooles EELK Misjonikoor. Aastapäeval osales ka peapiiskopi abikaasa Egle Viilma.

Nabala praegune palvemaja pühitseti 12. septembril 1926. Selle ehitamiseks annetasid kohalikud inimesed raha ja materjali ning tegid vabatahtlikult tööd. Nõnda sai usust ja armastusest midagi väga käegakatsutavat – maja, kuhu tulla Jumala sõna kuulama ja üheskoos palvetama, kirjutas peapiiskop pärast juubelipäeva.

Palvemajaks teeb hoone seal elatav elu

Peapiiskopi sõnul tähendab armastus Jumala koja vastu enamat kui hoolt hoone säilimise eest. „Maja vajab korras katust ja tugevaid seinu, kuid palvemajaks teeb selle elu, mida seal elatakse – palve, kuulutus ja osadus Kristuses,“ märkis ta.

Nabala palvemajas jätkus Jumala sõna kuulutamine ka nõukogude ajal, mil paljude teiste palvemajade tegevus katkes. Järjepidevuse taga oli inimeste ustav teenimine ja valmisolek hoida oma palvekoda ka rasketes oludes.

Sajas aastapäev suunab peapiiskopi sõnul vaatama ka ettepoole: ülesanne ei ole säilitada üksnes eelkäijate ehitatud maja, vaid anda järgmistele põlvkondadele edasi usku Kristusesse, et ka lapsed ja lapselapsed leiaksid tee palvekotta ning kogeksid, et nad on seal oodatud.

Peapiiskop tänas aastapäevakutse ja ustava teenimise eest Eesti Evangeelse Vennastekoguduse peavanemat Tanel Otsa, Nabala palvemaja vanemat Jaane Lendi ja kogu palvemaja peret ning kõiki, kes on maja ja sealset vaimulikku elu läbi aastate hoidnud. „Õnnistagu Jumal Nabala palvemaja ja kõiki siia tulijaid! Olgu selle koja uksed avatud ning meie südamed valmis vastu võtma nii Jumala sõna kui ka ligimest,“ soovis ta.

Kaanefoto: peapiiskop Urmas Viilma