Piiskop Ove Sander kutsub Eesti lipupäeval hoidma ausust, siirust ja usku
Eesti lipu 142. sünnipäeva puhul Toompeal Pika Hermanni jalamil peetud riigilipu heiskamise tseremoonial kõnelenud EELK Põhja-Eesti ja diasporaa piiskop Ove Sander rõhutas, et Eesti riigi ja rahva kestmise aluseks on lisaks õigusruumile ja rahvusvahelistele oludele ka inimeste isiklik ausus, puhtus ja hooliv suhtumine kaasinimestesse.
Piiskop Sander keskendus oma sõnavõtus Eesti lipu värvide tähendusele ning meenutas kirikuõpetaja Martin Lipu kirjutatud lipulaulu vähem tuntud neljandat salmi, mis selgitab rahvuslipu valge värvi sümboolikat. Tema sõnul seostub sinine taeva ja lootusega, must töökuse ja vaevanägemisega ning valge puhtuse, ilu ja ausa eluviisiga.
„Eesti tulevikku ei kujunda ainult meie õigusruum ja globaalne olukord, vaid samuti see, kuidas meist igaüks elab, töötab ja suhtub oma kaasinimesse. On meie elus puhtust, töödes ausust ja suhetes siirust, siis on need meie riigi ja rahva püsimises kindlateks aluskivideks,“ ütles piiskop Sander.
Kõnes tõi ta esile ka põlvkondadevahelise sideme tähtsuse ning tervitas lipupäeva tähistamisele kogunenud noori. Piiskopi sõnul aitab just põlvkondade ühtsus hoida Eesti lippu kõrgel nii riigi sümbolina kui ka inimeste südameis.
Sander rõhutas, et rahva ja riigi püsivuse sügavaim alus on kristlik usk ja usaldus Jumala vastu. Viidates Jeesuse õpetusele eluhoone rajamisest kindlale alusele, märkis ta, et ka raskuste ja katsumuste keskel jääb püsima rahvas, kes paneb oma lootuse Jumalale.
Kõne lõpetas piiskop palvega Jumala õnnistuse eest Eesti lipule, rahvale, riigile ja selle juhtidele.
Eesti lipu päev
Eesti lipu päev tähistab sinimustvalge lipu õnnistamise aastapäeva. Esmakordselt õnnistati Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp Otepääl 4. juunil 1884. Eesti riigilipu sünnipäeva tähistatakse lipupäevana alates 1994. aastast. Tänavu möödub sinimustvalge lipu õnnistamisest 142 aastat.
Piiskop Ove Sanderi kõne Eesti lipu päeval AD 2026
Austatud ekstsellentsid ja eminentsid.
Armsad sõbrad.
Sel kaunil ja kirkal hommikul soovin Teile kõigile rõõmsat ja õnnistatud Eesti lipupäeva. Tervitan eriliselt meie nooremat põlvkonda, kes te olete taas nii rohkearvuliselt kogunenud siia vaatamata varajasele hommikutunnile. Usun, et just põlvkondade vaheline ühtsus ja sideme tugevus aitab meil hoida oma lipu kõrgel, samas ka kõige sügavamal meie südames. Oleme tänulikud Jumalale, et saame anda oma usu ja Eesti aated edasi pealekasvavale põlvkonnale.
Tahtsin rääkida teile ühest unustatud asjast. Nimelt kirikuõpetaja Martin Lipu poolt kirjutatud lipulaulu neljandast salmist. Algselt oli meie lipulaulu lausa viis salmi ning hiljem, kui see viisistati, siis langes salmide arv meile tuttavale kolmele salmile. Täna lauldavast lipulaust väljajäänud salm aga selgitab meile trikoloori valge värvi tähendust.
Lipu esimene värv, sinine, on meile hästi teada. See kõneleb igaühe kohal olevast avatud taevast, kuhu saame alati oma vaimse pilgu suunata – „oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata saa!“ Must sümboliseerib Eesti olemuse ja eestlaseks olemisega lahutamatult ühtekuuluvat tööd ja vaevanägemist – „must on sinu mullapinda, mida higis haritud.“
Meie rahvuslipu valge värv kõneleb aga lipulaulu algses versioonis Eestimaa kaunist loodusest, mis on tõeline aare ja Jumala kingitus meile, kes me siin elame ning samuti neile, kes meie maad külastavad. Nii lauldaksegi lipulaulu neljanda salmi alguses: „Valges ehtes Eesti kased kaunistavad kodumaad.“ Edasi kiidetakse Eesti neiu ilu ning salm lõpeb sõnadega „Puhas vanemate viisi, ära lõpe iial sa.“
Küllap neid lõpusõnu võib tõlgendada erinevalt, kuid üheks võimaluseks on näha nendes üleskutset puhtale ja ausale elule. Elule, mille värviks ongi valge. Eesti tulevikku ei kujunda ainult meie õigusruum ja globaalne olukord, vaid samuti, see kuidas meist igaüks elab, töötab ja suhtub oma kaasinimesse. On meie elus puhtust, töödes ausust ja suhetes siirust, siis on need meie riigi ja rahva püsimises kindlateks aluskivideks. Aluskivideks, mille endi aluseks on Kristus, Tema arm ja õpetus.
Pühakiri õpetab meile, et kes on rajanud oma eluhoone Kristusele, et see hoone jääb püsima ka tuule ja tormide tulles. Püsima jääb samuti rahvas ja riik, kes paneb oma usu ja lootuse Jumalale.
Õnnistagu Püha Kolmainu Jumal meie lippu ning meie rahvast ning riiki ning tema juhte. Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
