Pranglil meenutati auriku Eestirand päästmist 85 aastat tagasi

Laupäeval, 22. augustil meenutati Prangli saarel 85 aasta möödumist auriku Eestirand päästmisest ning mälestati hukkunuid Eestiranna mälestusmärgi juures, kirikus ja rahvamajas. 1941. aasta augustis juhtis kapten Boris Nelke pommitabamused saanud laeva Prangli lähedal madalikule ja päästis sellega tuhanded sundmobiliseeritud mehed.

Kapteni otsus päästis tuhanded

24. augustil 1941 väljus Tallinnast Kroonlinna suunduv konvoi, mille koosseisus viidi aurikuga Eestirand Punaarmeesse sundmobiliseeritud mehi. Laeval oli ligikaudu 3500 meest. Keri saare lähedal ründas laeva Saksa sööstpommitaja ja kaks pommitabamust tapsid trümmis arvatavalt 44 meest.

Kapten Boris Nelke keeldus laevalt saadud käsust hoolimata konvoiga edasi sõitmast ja juhtis lekkiva laeva Prangli saare juurde, kus see aeti õhtul madalikule paarisaja meetri kaugusel rannast. Nii pääsesid mehed nii uppuvalt laevalt kui ka nõukogude armee surmavast haardest. Eri allikate andmetel jõudis saarele 2672–2762 meest. Randa uhutud hukkunud maeti Prangli saarele.

Sel ja järgmisel päeval katsid, toitsid ja soojendasid Prangli saare ning Neeme küla elanikud tuhandeid inimesi. Sündmuse 80. aastapäeval nimetas peapiiskop Urmas Viilma saarerahva ja ellujäänute tegutsemist Eesti ajaloo suurimaks vabatahtlikuks päästeoperatsiooniks.

Mälestuspäev saarel

Tänavu meenutati sündmust ja mälestati hukkunuid 22. augustil. Mälestamine algas Eestiranna mälestusmärgi juures ning jätkus Prangli kirikus ja rahvamajas.

Prangli kogudus tänab mälestuspäeva korraldamise ja kaasateenimise eest Viimsi vallavalitsust, segakoori, Prangli rahvamaja ja Viimsi Rannarahva Muuseumi ning kõiki, kes kaasa aitasid.

Kirikus jätkuvad tööd

Prangli kirikus käivad taas tööd ning orel on akna eest sammukese kõrvale astunud. Kirikuhoone sisemus on viimastel aastatel uue ilme saanud: seintelt eemaldatud tapeedi alt on nähtavale toodud vanad seinapalgid ja kirikusse on paigaldatud uued aknavitraažid.

Kaanefoto: Kaili Kukumägi