Prangli saarel mälestati 80 aasta eest aurulaeval “Eestirand” hukkunuid

Vastavatud mälestustahvel Prangli saarel (Foto: Regina Hansen)

24. ja 25. augustil 1941 hukkus Keri ja Prangli rannikuvetes Saksa sööstpommitaja õhurünnakus aurulaev “Eestirand”. Plahvatuses hukkus 44 Punaarmeesse mobiliseeritud meest, kes maeti ühishauda Prangli saarele. 26. augustil toimunud mälestuspäeval Prangli saarel meenutati hukkunuid ja avati ajaloolisele sündmusele pühendatud mälestustahvel.

Mälestusmärgi juures pidas kõne peapiiskop Urmas Viilma, kes meenutas nii Prangli kui ja paar päeva hiljem Juminda meretragöödias hukkunuid. Ta juhtis tähelepanu ka sellele, et tänu ellujääjate tegutsemisele ja Prangli saarerahvale viidi läbi Eesti ajaloo suurim vabatahtlike päästeoperatsioon ja ellu jäid tuhanded laevalolijaid. Lisaks peapiiskopile esindasid luterlikku kirikut sündmusel Jõelähtme koguduse õpetaja Margus Kirja ja Prangli kirikus teeniv diakon Herki Talen. Õigeusu kirikut (MPEÕK) esindasid vikaarpiiskop Sergi ja ülempreester Dimitri Hüvanen, kes viis kiriku naiskvarteti kaasateenimisel läbi palvuse. Tseremoonia muusikalise osa sisustas Viimsi muusikakooli puhkpilliorkester. Viimsi valla kultuuriosakonna juhataja Villu Veski märkis oma kõnes, et sarnased dramaatilised sündmused ei ole vaid ajalugu, vaid leiavad aset meie ümber ja eludes iga päev.  

Prangli kultuurimajas toimunud seminaril meenutasid 80 aasta tahuseid sündmusi Rannarahva muuseumi direktor Janek Śafranovski ja Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen, kelle vanaisa pääses laevalt üle mere ujudes Aksi saarele. Näidati dokumentaalfilmi, kus vahetuid meenutusi sündmusest jagasid Prangli vanema põlvkonna saareelanikud. Mälestuspäeva korraldas Viimsi vald.

Lisaks:

Eesti suurima laeva Eestiranna poolelijäänud teekond, ajakiri Imeline Ajalugu

Näitus “Põrgu läänemerel” Juminda tragöödiast Lennusadamas

Lisa kommentaar