Rakveres meenutati küüditatuid ja tänati Jumalat linna 800 aasta eest
14. juunil tähistati Rakveres küüditamise mälestuspäeva Okaskrooni monumendi juures, mis avati samal kuupäeval 35 aastat tagasi. Mälestushetkel kõnelesid Rakvere Memento nimel Tiiu Tagamets ning Rakvere linnapea Triin Varek. Hingepalve küüditatute mälestuseks pidas piiskop Ove Sander.
Päev jätkus rõõmsamates ja tänulikumates toonides Rakvere Kolmainu kirikus, kuhu koguneti tänama Jumalat tema armu eest Rakvere linnale 800 aasta jooksul. Nädalavahetusel toimus Rakveres nimelt rida sündmusi, mis olid pühendatud linna esmamainimise 800. aastapäevale.
Oma jutluses märkis piiskop Ove Sander, et Rakvere linna saatus ei ole olnud kerge ning sama võib öelda ka Rakvere kiriku kohta. „Ja siiski on Rakvere kirik teeninud oma linna ka nendel aegadel,“ rõhutas piiskop.
Jumalariigi tulemise pühapäeva evangeeliumile Sakkeusest tuginedes kõneles piiskop inimese igatsusest ja aktiivsest pöördumisest Jumala poole. Ta rõhutas, et Jumala leidmine on ennekõike Jumala enda töö inimese juures, kuid ka inimese igatsusel ja otsingul on selles oma koht.
Piiskop meenutas, et Jeesus võtab inimese vastu ning tuleb tema südamesse elama koos Isa ja Püha Vaimuga. „Ja sellest kõigest saab suur rõõm,“ kõlas jutluse keskne sõnum.
Taust
Okaskrooni mälestussammas Rakveres avati 14. juunil 1991, mil möödus 50 aastat esimesest Nõukogude okupatsiooni aegse suurküüditamise algusest Eestis. 14. juuni on Eestis leinapäev, mil mälestatakse 1941. aasta juuniküüditamise ohvreid.
Rakvere tähistab 2026. aastal linna esmamainimise 800. aastapäeva. Linna juubeliaasta sündmused kulmineerusid juunis Rakvere linnapäevadega, mille kavas olid kontserdid, näitused, laat ja kogukondlikud sündmused.

