Tartu Jaani kirikus on väljas 16. sajandist pärit ristimisvaagen

Tartu Jaani kiriku põhjalöövis saab alates 2026. aasta juunist näha Tartu linnamuuseumi kogudesse kuuluvat Jaani kiriku ajaloolist ristimisvaagnat. Saksamaal 16. sajandil valminud suur messingvaagen annetati kogudusele 1756. aastal.

Väärika ajalooga ese

Tartu Jaani kirikule kuulunud kirikuhõbedast ja muudest väärtuslikest kirikuriistadest on Tartu linnamuuseumi kogudesse jõudnud suur messingust ristimisvaagen (TM 1119). See pärineb 16. sajandist ja kuulub Nürnbergiga seostatavate Beckenschläger-vaagnate tüüpi.

Vaagna keskmes on Maarja kuulutuse stseen peaingel Gabrieli, Maarja, lillevaasi ja Püha Vaimu tuviga, mida ümbritseb pseudotekstiline kiri RAHE WISHNBI ning hirvejahi motiivid. Lähimad paralleelid vaagnale leiab Saaremaalt Kaarma ja Kihelkonna kirikust, aga sarnaseid on ka mujal Läänemere ümbruses.

Tartu Jaani ristimisvaagnale on hiljem graveeritud koos vapiga aastaarv 1614 ja nimi „Dirich von Anavelt“. 1756. aastast pärineb Anna Dorothea Rehanni annetusgraveering. Ilmselt ta kinkis vaagna oma kogudusele lesena. Alguses kasutati seda ristimisteks, aga 19. sajandil juba korjandusnõuna ning seetõttu on mündid kaunistusi kahjustanud.

Ajalooline ristimisvaagen on kõigile huvilistele välja pandud põhjalöövi koos teiste kiriku ja koguduse lugu jutustavate esemetega.

Uue elu sakrament

Ristimine on kristliku elu algus ja sakrament, mis ühendab inimese Jumala ja kogudusega.

Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.

Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.