Rapla kiriku 125. aastapäeva tähistati piiskopliku jumalateenistusega

Pühapäeval, 27. septembril tähistati Rapla Maarja-Magdaleena kiriku 125. aastapäeva piiskopliku jumalateenistusega. Kirikusse oli kogunenud mitusada inimest, jutlustas Põhja-Eesti piiskopkonna ja diasporaa piiskop Ove Sander.

Piiskopiga koos teenis koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Muusikaga teenisid Kaerepere segakoor ja Kolme Kandi segakoor Monica Bloki juhatusel ning Rapla pasunakoor Aigar Kostabi juhatusel, orelil mängis Hille Poroson.

Õpetaja Kukk tervitas kohaletulnuid ja kutsus kogudust olema kiriku sünnipäeval tänulik ja rõõmus ning tänama Jumalat nii pühakoja kui ka nende inimeste eest, kes on siin teeninud. Kõiki kohaletulnuid nimetas ta rõõmuabimeesteks: alati ei pea me olema üksteise kõrval ainult murehetkedel, sama oluline on tulla jagama ka rõõmsaid hetki.

Pühakoht juba 13. sajandist

Piiskop Ove Sander meenutas Rapla kirikuhoone ajalugu. Arvatavasti vanal hiiekohal on pühakoda seisnud juba 13. sajandist. Piiskop meenutas koguduse pikaajalisi õpetajaid Carl Eduard Malmi, Joosep Liivi, Evald Saagi ja Esra Rahulat ning märkis, et praegune õpetaja Mihkel Kukk on nüüdseks teeninud kogudust sama kaua kui õpetaja Malm – 34 aastat. Piiskopi sõnul viitab see, et vaimulikud on Raplas sageli teeninud väga pikki aastaid, heale kogudusele.

Piiskop tõstis esile ka Raplas teeninud tuntud muusikuid Hugo Lepnurme ja Enn Võrku ning ütles, et koguduse muusikatraditsioonide tugevust näitab ka 1993. aastast toimuv Rapla kirikumuusika festival.

Ristitee on alati võidutee

Piiskop jutlustas evangeeliumi Jh 10:22–29 põhjal ja meenutas Kristuse sõnu: „Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu ja nad ei hukku iialgi ning keegi ei kisu neid minu käest.“ Praegusel infomüra ajastul on seda häält vahel raske kuulda – selleks tuleb jääda vaikseks ja mõelda oma elu üle.

Kristuse tee oli kannatuse tee ja ka meil kõigil on oma ristitee. Kristlaselt küsitakse tihti, kus tema Jumal nüüd on. Raskused ei tähenda aga, et Jumal oleks kaugenenud – just raskustes võib ta olla inimesele eriti lähedal ja Kristus on kindlasti meie juures. Kannatusi ei pea otsima ega ülistama, kuid ristitee ei jää kannatuse teeks: ristitee on alati võidutee.

Jumal on meid nimepidi kutsunud ja lunastanud ning annab meile igavese elu. Maine elu, isegi kui elame saja-aastaseks, on igaviku kõrval vaid silmapilk. Igavest elu ei pea ootama, sest Kristusesse uskudes on see meil juba täna. Keegi ei saa meid kunagi ega mingil viisil Kristuse käest ära võtta ega lahutada tema armastusest, nagu kõneleb apostel Paulus Rooma kirja 8. peatükis.

Kirikus olid väljas Alu kooli laste joonistused kirikust ja ajaloolised fotod Rapla kirikust – kõrvuti minevik ja see, kuidas näevad kirikut tänased lapsed. Lapsed said toimetada ka lastenurgas, sest samal päeval algas uus pühapäevakooli aasta.

Jumalateenistuse järel jätkus tänu ja rõõmuga täidetud koosolemine kirikusse kaetud rikkalike peolaudade ääres. Kogudus tänab kohvilaua katjaid, kõiki abilisi ning toetajaid, kes aitasid laudade, linade, vaaside ja muu vajalikuga.