Nõmme Rahu kogudus sai uue abiõpetaja ja tähistas kiriku välisremondi lõppu

Pühapäeval, 27. septembril oli Nõmme Rahu kogudusel kahekordne pidupäev: peapiiskop Urmas Viilma seadis Ann Tamme koguduse abiõpetaja ametisse ning üheskoos täneti Jumalat kiriku välisremondi lõpulejõudmise eest.

Pühitsemine kiriku ukse ees

Jumalateenistus algas seekord õues kiriku ukse ees, kus kohaletulnuid tervitas Nõmme linnaosa vanem Gerry Konnov. Seejärel pühitses peapiiskop palve ja Jumala sõnaga kirikuhoone juures tehtud fassaadi- ja toestamistööd ning kogudus siirdus kirikusse missale. Tänupalves paluti, et Nõmme Rahu kirik võiks ka tulevikus olla Jumalale auks ning ülistuse, harduse ja palve kojaks igaühele, kes sellesse pühakotta astub.

Peapiiskopi sõnul sobisid kirikuhoone korrastamine ja vaimuliku ametisse seadmine sel päeval eriliselt hästi kokku. „Kirik ei ole ju ainult seinad, torn ja katus, mida tuleb hoida ning järgmistele põlvedele edasi anda. Kirik on ennekõike inimesed, keda Jumal liidab üksteisega Kristuses,“ märkis ta. Juba teenistuse alguses kõlas apostel Pauluse sõna: „Te olete ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise.“ (Ef 2:20)

Ann Tamme ei alusta teenimist üksi

Koos Tallinna praost Jaak Ausi ja koguduse õpetaja Marek Alveusega pani peapiiskop Ann Tammele käed õnnistuseks peale ning paluti Kolmainu Jumala õnnistust tema teenimisele. Missal jutlustas abiõpetaja Ann Tamme. Kaasa teenis praktikant Reelika Tammemäe-Kadak, orelil mängis Kristel Aer ning puhkpillidel Emma Paula Krekker, Samuel Peäske ja Trevor Ruut.

Peapiiskop rõhutas, et Ann Tamme ei alusta Nõmmel teenimist üksi: tema kõrval on koguduse õpetaja Marek Alveus, koguduse töötegijad ja liikmed – kogu see elavatest kividest ehitatud vaimulik kodu.

Ann Tamme ordineeriti diakoniks 2022. aasta taevaminemispühal Tallinna toomkirikus. Ta teenis Viljandi praostkonna vikaardiakonina ja Viimsi Jakobi koguduses ning 2024. aasta 1. advendipühapäeval seati ta Nõmme Rahu koguduse diakoniks. Pärast EELK Usuteaduse Instituudi pastoraalseminari preestrikoolitust ordineeris peapiiskop Urmas Viilma ta tänavu teisel nelipühal, 25. mail preestriks ning sellest ajast teenib ta Nõmme Rahu koguduse abiõpetajana. Ann Tamme on EELK neljanda põlve vaimulik ja peapiiskop Jaan Kiivit seeniori vanim lapselaps.

Koguduse õpetaja Marek Alveuse sõnul on kogudusele hea, kui vaimulikud ei ole teineteise koopiad. Erinev elukogemus, vanus, iseloom ja viis inimestega suhelda annavad võimaluse kõnetada rohkem inimesi. Eriti hingehoius on oluline, et inimene leiaks vaimuliku, kelle juurde tal on lihtne tulla.

Peapiiskop tänas kõiki, kelle töö, annetused, palved ja hool on aidanud Nõmme Rahu kiriku välisilmel uueneda. „Veel suurem rõõm on sellest, kui koos kirikuhoonega uueneb ja kasvab ka kogudus ise – usus, lootuses, armastuses ja teenimises,“ ütles ta ning kutsus kandma vaimulikke palves ja olema neile toeks.

Kirik seisis tungraudade najal

Nõmme Rahu kiriku seina alumine osa on avatud, kandvate pruside all on tungraud ja ajutised toed — Remondi ajal seisis kirik tungraudade najal (foto: Marek Alveus)

Viimasel kahel aastal on Nõmme Rahu kiriku juures Tallinna linna kirikurenessansi programmi toel ja koguduse omaosalusega korda tehtud kiriku torn, katus ning tänavu välisseinad ja nende all olnud kandvad konstruktsioonid. Mullu suvel eemaldati katuselt vana värv, parandati kahjustunud kohad ja tehti põhjalikult korda tornikatus – mõnes kohas tähendas see sisuliselt vana konstruktsiooni uuesti ülesehitamist – ning kogu katus sai uue värvikatte.

Tänavune plaan tundus algul lihtsam: vahetada välja kahjustunud laudu, parandada laudist ja värvida kirik. Laudise tagant tulid aga nähtavale aja ja niiskuse tõttu kahjustunud kandvad prussid ning töö kasvas kavandatust palju suuremaks. Kirikut tuli tõsta ja loodida ning vahetada kandvaid konstruktsioone. Mõnda aega seisis üle saja aasta vana kirikuhoone sõna otseses mõttes tungraudade najal. „Uue laudise ja värvi taga on nüüd tugev konstruktsioon, mis loodetavasti peab vastu veel väga palju aastaid,“ kirjutab õpetaja Alveus.

Valukojast kirikuks

Praegune kirikuhoone ei valminud algselt kirikuna, vaid Nikolai von Glehni ettevõtmisel valukojana. Tööstuslik ettevõtmine ei läinud nii, nagu loodeti, ja juba 1904. aastal hakkasid vennastekoguduse vennad seal palvekoosolekuid pidama. Järgmisel aastal peeti hoones ka luterlikke jumalateenistusi.

Aastate jooksul sai endisest töökojast päris kirik, millel on torn, kellad ja orel, ning Nõmme kogudus kasvas Keila koguduse abikogudusest iseseisvaks koguduseks. 1924. aastal sai pühakoda nimeks Nõmme Rahu kirik. Pidupäev sai ka ajaloolise tähenduse: täpselt 95 aastat varem, 27. septembril 1931 pühitseti kirik pärast suuri ümberehitustöid taas sisse. Toona sai kirik uue lae, orelirõdu, leerisaali ning uuendatud põranda ja katuse.

Elav kogudus

Nõmme Rahu kogudusel on üle 400 aktiivse liikmeannetaja. Käesoleval kirikuaastal on peetud ligi 60 matust ja kuus laulatust, lisaks ristimised, leeritamised ja teised talitused. Igal pühapäeval on armulauaga missa ja selle ajal pühapäevakool, kolmapäeviti piiblitund. Kord kuus kogunevad eakamad koguduseliikmed 80-ste klubisse ning iga kuu kolmandal laupäeval saavad kirikus kokku Eesti Kristlike Raudteelaste Ühingu liikmed.

„Kirikut ei remondita ainult selleks, et üks vana ja väärikas maja Nõmmel ilus välja näeks, vaid selleks, et selles majas saaks ka edaspidi ristida ja leeritada, laulatada ja matta, palvetada ja laulda,“ kirjutab õpetaja Alveus. „Ja ennekõike selleks, et siin kuulutataks ikka Jumala sõna ja evangeeliumi.“