Rünnak Jordaania kirikus meenutab misjonipühal tagakiusatud kristlasi

Rünnak Jordaania kirikus meenutab misjonipühal tagakiusatud kristlasi

Reedel, 23. oktoobril ründasid relvastatud mehed Jordaania lõunaosas Hammoudi külas Püha Georgiose kreeka õigeusu kirikut matusetalituse ajal. Hukkus vähemalt kaheksa ja sai vigastada umbes 40 inimest. Misjonipüha eel meenutab rünnak, et paljud kristlased üle maailma elavad meiega võrreldes palju raskemates oludes.

Rünnak matusetalitusel

Rünnak toimus Karaki kubermangus ajal, mil kirikus ja selle ümbruses viibis hinnanguliselt 150–200 inimest. Pealtnägijate ja turvakaamerate järgi saabus kiriku juurde auto, millest väljusid relvastatud mehed. Vähemalt kolm ründajat avasid tule kõigepealt kiriku sissepääsu juures ja seejärel kiriku territooriumil. Tulistamine kestis pealtnägijate sõnul mitu minutit, misjärel ründajad põgenesid.

Esialgu teatati seitsmest hukkunust. Jordaania ametliku uudisteagentuuri Petra andmetel oli 24. oktoobri hommikuks hukkunuid kaheksa, sest üks raskelt haavatu suri haiglas. Reuters on hiljem teatanud üheksast hukkunust, nii et arv võib veel täpsustuda. Vigastada sai umbes 40 inimest, kellest osa on raskes seisundis.

Jordaania siseminister nimetas toimepanijaid äärmuslasteks, kuid võimud ei ole avalikult kinnitanud, kes nad olid ega kas nad kuulusid mõnda terroriorganisatsiooni. Ükski rühmitus ei olnud 24. oktoobriks vastutust võtnud. Kuningas Abdullah II andis julgeolekujõududele korralduse tegutseda toimepanijate vastu väga jõuliselt ning riigis kuulutati välja kolmepäevane lein.

Juhtum on Jordaanias eriti šokeeriv, sest riigi kristlik vähemus on saanud seni elada suhteliselt turvaliselt ning Karaki piirkond on tuntud vana kristliku kogukonna ning kristlaste ja moslemite pikaajalise kõrvuti elamise poolest. Kirik kuulub Jeruusalemma kreeka õigeusu patriarhaadi koosseisu. Patriarhaat on kuulutanud kõik rünnakus hukkunud märtriteks ning neid mälestatakse pühapäeval kõigis patriarhaadi kirikutes.

Iga seitsmes kristlane elab tagakiusamise all

Jordaania lugu ei ole erand. Kristlaste tagakiusamist jälgiva organisatsiooni Open Doors 2026. aasta maailma jälgimisnimekirja (World Watch List) järgi elab umbes 388 miljonit kristlast – ligikaudu iga seitsmes kristlane maailmas – riikides, kus neid usu pärast tõsiselt taga kiusatakse või diskrimineeritakse. Aruandeperioodil 1. oktoobrist 2024 kuni 30. septembrini 2025 tapeti usu pärast 4849 kristlast, neist 3490 Nigeerias. Oma kodudest pidi lahkuma üle 224 000 inimese. Äärmuslikku tagakiusamist esineb Open Doorsi hinnangul 15 riigis, nimekirja esiotsas on Põhja-Korea, Somaalia, Jeemen, Sudaan ja Eritrea.

Tagakiusatud kristlasi toetab ka rahvusvaheline organisatsioon Märtrite Hääl, mille asutas 1967. aastal kommunistlikus Rumeenias aastaid vangis olnud luterlik pastor Richard Wurmbrand. Organisatsioon tegutseb umbes 70 riigis, kus kristlased on vähemuses ja tagakiusatud, ning Eestis kuulub sellesse võrgustikku MTÜ Märtrite Hääl. Mullu novembris külastas Eestit sama võrgustiku Pakistani kristliku humanitaartöö eestvedaja Nargus Azhar, kes kirjeldas kristlaste diskrimineerimist riigis, mille 250 miljonist elanikust on kristlased vaid umbes 1,4 protsenti.

Misjonipüha palve

Pühapäeval, 25. oktoobril tähistatakse EELK kogudustes misjonipüha. See on hea päev meenutada eestpalves ka neid õdesid ja vendi, kelle jaoks jumalateenistusel käimine võib olla ohtlik. Apostel Paulus kirjutab: „Kui üks liige kannatab, siis kannatavad koos temaga kõik liikmed.“ (1Kr 12:26) Võime palvetada Hammoudi küla leinavate perede, haavatute ja Jordaania kristliku kogukonna eest ning kõigi eest, keda usu pärast taga kiusatakse.


Vaata ka: