Vastseliina kiriku esimene altarimaal „Õnnistav Kristus” on 125 aasta järel naasnud Vastseliinasse. Varem Jõgeva koguduses olnud teos toodi tagasi möödunud reedel ning see on nüüd taas Vastseliina kiriku seinal.

Tagasi Vastseliinasse

Vastseliina kogudus alustas oma praeguse altarimaali restaureerimise jätkuna otsinguid, et selgitada välja, mis on saanud kiriku esimesest altarimaalist. Mälestiste registri andmetel jõuti teoseni Jõgeva kirikus, kus koguduse esindajad käisid seda vaatamas.

Koguduse teatel anti maal Jõgeva kogudusele 10. märtsil 2003. Kuna sealsetel ei olnud teost enam kasutuses, pakkus koguduse õpetaja võimalust see Vastseliina kogudusele tagasi anda ning Vastseliina kogudus võttis ettepaneku rõõmuga vastu.

Enne tagasitoomist oli Jõgeva kogudus maali restaureerinud ja sellele puitraami valmistanud. Möödunud reedel toodi teos tagasi ning on nüüd leidnud endale sobiva koha Vastseliina kiriku seinal.

Unustatud ja taas leitud

Vastseliina koguduse sõnul on altarimaalil koguduse jaoks nii usuline kui ka ajalooline tähendus. Teos tõsteti kunagi kõrvale, kui valmis praegune altarimaal, ning vajus aja jooksul unustusse.

Koguduse teatel on esimene altarimaal olnud koguduse silmade eest varjul 125 aastat. Nüüd saavad kirikukülastajad seda taas Vastseliina kirikus näha.

„Õnnistav Kristus”

„Õnnistav Kristus” on 19. sajandist pärit õlimaal puidul. Koguduse sotsiaalmeediapostituse andmetel on selle autoriks oletatavasti Fr. L. Maydell (u 1846) ning teose lõpetas Fr. W. Krüger.

Esimese altarimaali otsingud said alguse ajal, mil Vastseliina kiriku praegune altarimaal „Ülestõusmine” oli restaureerimisel. Restaureeritud teose pühitses Lõuna-Eesti piiskopkonna piiskop Marko Tiitus Vastseliina Katariina kirikus 14. juunil. „Ülestõusmine” on 1859. aastal Firenze kunstniku Giovanni Rocchi valmistatud koopia Fra Angelico 15. sajandi freskost.

Kaanefoto: E. Turvas

Vaata ka:

• Piiskop Marko Tiitus pühitses Vastseliina kirikus restaureeritud altarimaali „Ülestõusmine“
• Koguduse lugu: Vastseliina kogudus