Urmas Viilma: kultuurrahvas ei lammuta, vaid ehitab üles

Tallinna Neeva Aleksandri katedraali minevikku ei saa keegi muuta, kuid selle sümbolhoone tuleviku kujundamine on esmalt Eesti õigeusklike käes. Küll aga on meie valitsevate koalitsioonide võimuses taastada Narva Aleksandri ja Tartu Maarja kirik, pühakojad, mille tornid kõnelevad meie enda rahva lugu, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma ERR’i portaalis ilmunud arvamusloos.

Peapiiskop käsitleb Neeva Aleksandri katedraali ümber tekkinud arutelu, kus on pakutud hoone müümist, teisaldamist, muuseumiks muutmist või lammutamist. Ta möönab, et kiriku seotus Moskva patriarhaadiga ja selle rajamine venestamisaja võimusümbolina tekitavad põhjendatud küsimusi, kuid rõhutab, et tegemist on ühtlasi toimiva pühakojaga, millel on koguduse jaoks usuline tähendus.

Hoonete ja sümbolite tähendused võivad ajas muutuda, tõdeb kirikupea. Näitena toob ta Tallinna toomkiriku, mis oli kunagi baltisaksa aadlikultuuri sümbol, kuid on nüüd Eesti luterlaste peakirik ja eestikeelse koguduse kodu. Viilma meenutab ka, et 1936. aastal kujunes Neeva Aleksandri katedraal eestikeelse õigeusu koguduse esinduskirikuks, mis näitas, et hoone tähendust on võimalik muuta ilma seda hävitamata.

Viilma juhib tähelepanu Narva Aleksandri kirikule ja Tartu Maarja kirikule, mis tema arvates vajavad riigi suuremat tuge. Narva kirik on sõjas ja nõukogude ajal rängalt kannatada saanud ning selle täielikuks taastamiseks ei piisa koguduse ega linna võimalustest. Tartu Maarja kirik on seotud esimese üldlaulupeoga, kuid ka seal on taastamistööd lõpetamata.

Peapiiskopi hinnangul peaks kultuurrahvas väärtuslikku pärandit taastama ja sellele uusi tähendusi andma, mitte toimivaid pühakodasid sulgema või lammutama. Nii kutsub Viilma poliitikuid suunama tähelepanu ning raha Narva Aleksandri ja Tartu Maarja kiriku taastamisse, kasutades vajaduse korral ka Euroopa Liidu toetusi.