“Kõnetuste” saade rääkis õiglasest rahust
EELK ja Pereraadio koostööna valmivas “Kõnetuste” saates “Õiglane rahu” vestlesid päevakajalistel teemadel peapiiskop Urmas Viilma ja praost Anti Toplaan.
Peapiiskop Urmas Viilma andis saates ülevaate, kuidas on Ukrainas toimunud sõda mõjutanud meie partnerkirikuid, oikumeenilisi suhteid Eestis ja koostööd rahvusvahelistes organisatsioonides. Peapiiskop tõdes, et pelgalt üleskutsed rahule ja relvade mahapanemisele ei ole praeguses olukorras piisavad ega kohased, sest sõjas pole tegemist kahe võrdse osapoole, vaid selgelt agressiooniga. Sellisena on olukord võrreldav pigem koduvägivalla situatsiooniga.
Urmas Viilma rääkis ka hiljutisest uudisest seoses Risti koguduse varavaidlusega, mida Riigikohus ei võtnud menetlusse. Tegemist on kiriku põranda alt avastatud müntide ja kogudusele kuuluva Kolgata grupiga, mille riik ühepoolselt otsustas omastada ja muuseumisse panna, kuid kogudus soovib endale kuuluvat sakraalkunstiteost kirikusse tagasi ja ise otsustada ka müntide edasise eksponeerimiskoha üle. Peapiiskop nentis, et Rahvusringhääling ei soovinud tema selleteemalist arvamusartiklit avaldada ja ta kirjeldas artikli kirjutamise tõsiseid ajendeid. Anti Toplaan tuletas omalt poolt meelde, et kirikust pärit esemete puhul on koguduseliikmetele jaoks kõige olulisem nende sakraalne tähendus, mitte museaalne ega materiaalne väärtus. Viilma loetles veelgi juhtumeid, kus riik on nõukogude aegsetele seadusele tuginedes koguduse varaga sarnaselt ümber käinud – toodud näited puudutasid Tallinna Rootsi-Mihkli, Keila ja Tallinna Toomkiriku varade saatust.
Arutleti päevapoliitikaga seonduvalt ka sümbolite ja nende keelustamise idee teemal. Siin jagasid mõlemad saates osalenud arvamust, et sümbolite puhul valikulike keelustamine ei pruugi olla hea idee – oluline on kontekst, mille puhul neid sümboleid kasutatakse. Teema on ilmekas ka näiteks kirikus eksponeeritud vappide ja muude sümbolite puhul, mille tähendusväli pole üheselt mõistetav. Siiski võib öelda, et teises ajastus kadunud sümbolite tähendusnäiteks rõhumise sümbolina, kuid nad on väärtuslikud ja talletamist väärt oma ajastu märkidena.