„Teame, et sõjapõgenike seas on palju inimesi, kes vajavad usulist hingepidet. Hinnanguid, et Ukraina inimene on religioossem kui eestlane, on juba kõlanud abistajate seas, teemaks on see olnud ka meedias,“ nendib sotsiaalministeeriumi nõunik-peakaplan Katri Aaslav-Tepandi err.ee portaalis avaldatud arvamusloos. Ta mõtleb sellele, kuidas võrdlemisi usuleiges Eestis sellist vajadust üldse märgata ja mida põgenike hingeliste vajaduste rahuldamiseks saab teha ja kuidas saab parimal moel põgenikke toetada nii, et ka ise hingelistelt ja vaimselt aitajana vastu pidada.

Ukraina sõjakolletest saabuvad inimesed vajavad kõigepealt esmaste baasvajaduste rahuldamist: turvaline keskkond, soe tuba, söök-jook, uni, info, kuidas Eesti riigis toime tulla, kuidas tööle, lapsed kooli. Sama oluline on emotsionaalne ja hingeline tugi, kirjutab Katri Aaslav-Tepandi. Vaimulik lisab aga, et hingehoiul on ka avaram tähendus: „Me oleme kõik üksteise ja omaendagi hinge hoidjad. Eriti sõja ajal vajame rohkem kui kunagi varem üksteise tuge ja hoidmist, et koos toime tulla uute ülesannetega.“

Aaslav-Tepandi annab artiklis ülevaate, et hingehoidjate ja kaplanite vabatahtlikku võrgustikku kuulub Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest 70 hingehoidjat ja vaimulikku, kes on toeks nii Ukraina sõjapõgenikele kui ka Eesti inimestele. Hingehoidlike vestluste kõrval täidavad hingehoidjad ka praktilisi ülesandeid: vahendavad infot, märkavad majutusega seotud muresid, olmeprobleeme, suunavad abiküsimised edasi, on ka lihtsalt toeks peredele, emadele ja lastele. Vabatahtlikust tööst on nüüdsest välja kasvanud riigi toetusel pakutav hingehoiuteenus, millest saab osa 39 suuremat üldhooldekodu ja töötab hingehoiutelefon, mis pakub nõustamist nii eesti kui ka vene keeles. Alates 1. aprillist ühendati hingehoiutelefon sotsiaalkindlustusameti vaimse tervise telefoniliiniga, uue nimetusega “emotsionaalse toe ja hingehoiutelefon”. Telefoniliin 116 123 on avatud ööpäevaringselt seitse päeva nädalas. 

„Ikka on küsitud, mida hingehoidja teeb ning ega ta tule usku pöörama,“ tõdeb riigiteenistuses olev vaimulik ja selgitab: „Hingehoidja on küll kristliku teoloogilise ettevalmistusega nõustaja, aga lähtub alati abivajaja vajadustest, uskumustest, veendumustest ja eluväärtustest. Hingehoidja on kuulaja, kõrvalolija ja toetaja, aidates inimesel toimunut mõista ja mõtestada ning ka kõige lootusetuna tunduvas olukorras leida elujulgust, hingerahu ja lootust.“ 

Loe lähemalt:

Katri Aaslav-Tepandi: hingehoid Ukraina sõjapõgenikele ja Eesti inimestele, err.ee 09.04.2022