Religiooniteadlased: videoklipid aitavad kaasa noorte usualasele kirjaoskusele

(Pilt: kuvatõmmis http://retopea.eu/s/en/page/clippings)

Eesti teadlaste osalusel valminud uurimus osutab, et oma esimesed sissejuhatavad usuteadmised saavad noored tihti mõnest telesarjast või YouTube’i videost. “Näeme ka varasematest uurimustest, et küllalt palju mõjutab aktiivse internetikasutajate põlvkonna arusaamu religioonist just internetisisu, mis on tegelikult üpris tolerantne,” ütles Tartu Ülikooli kirikuloo professor Riho Altnurme err.ee uudisteportaalile. Internetis kohtab tema sõnul sageli vaadet, et kõik religioonid on võrdsed ja üksteise suhtes vaenulik olla pole neil mingit põhjust.

Koos Tartu Ülikooli usuteaduskonnas religioonialaste filmide spetsialistina töötanud Kaarel Kuurmaaga osales Altnurme rahvusvahelises 13–18-aastaste noorte usundiga seotud hoiakute uurimisel. Kaheksa partnerriigi, Eesti, Belgia, Saksamaa, Ühendkuningriik, Soome, Poola, Hispaania ja Põhja-Makedoonia osalusel valmis Euroopa religioone käsitleva raamatu peatükk noorte usunditeadmistest.

Uurimisobjekt oli ühelt poolt see, mida noored religioonist arvavad, ja teiselt poolt see, kuidas neile vahendatakse teadmisi religiooni ajaloost.

Eestist osales uuringus 17-18-aastaste noorte rühm Hugo Treffneri gümnaasiumist, kellega uurijad tegid esmalt esmauuringu, misjärel tuli neil endil usuteemalisi videofilme teha. Tõsiasi, et religiooniga polnud neil noortel varasemalt erilisi kokkupuuteid, paistis Altnurme sõnul ka uuringus silma. Seevastu oma suhtumiselt erinevatesse religioonidesse on koolinoored pigem sallivad ja avatud. Altnurme näeb selle taga tolerantse suhtumisega telesarju ja YouTube’i videoid, kust pärinevadki tänapäeva noore usuteadmised. Videote osas on professor positiivne ja ta leiab, et vaatamata lühidusele need ajaloos aset leidnud usutülidest uuritud veebivideod professori sõnul siiski üle ei libise. Inimliku mõõtme annab neile klippidele aga huumor.

Riho Altnurme sõnul nimetasid uuringus osalenud Eesti koolinoored oma religiooniteadmiste lättena pigem rahvusvahelisi allikaid. Eesti filmidest märgiti religiooniteemaga seoses “Tõde ja õigust”. Eesti kultuuris on usu kujutamine teadlase sõnul pigem olnud negatiivne, kui mõelda näiteks köstri kujule “Kevades” ja väga head ja positiivset näidet ei meenugi.

Uurijad on loonud töö praktilise tulemusena väikese video- ja tekstiklippide kogu, mida saab kasutada kooli usundiõpetuse tunnis ja nende näidete abil saab suunata õpilasi ka ise filmi tegema. See on ühtlasi ka väga praktiline usualase kirjaoskkuse omandamise viis.