2. pühapäev pärast nelipüha. Tänase pühapäeva teema on Kaduvad ja kadumatud aarded. Palvesõna ütleb Tallinna Jaani koguduse õpetaja Arne Hiob.

19. juuni 2022 – Nikaia usutunnistus (325. a)

Tänasel pühapäeval meenutatakse üldkiriklikku usutunnistust, mis võeti vastu Nikaia (praegu Iznik Loode-Türgis) oikumeenilisel kirikukogul 325. aastal ja mis seetõttu kannab nime Nikaia usutunnistus. Üldise kirikukogu kutsus kokku keiser Constantinus Suur, kes oli alates Milano ediktist 313. aastal andnud kristlusele eelispositsiooni impeeriumis.

Nikaia usutunnistus väljendab üldkristlikku usku nii ida- kui ka läänekirikus. Ortodoksid ja katoliiklased ning protestantlikud konfessioonid käsitlevad seda oma usuveendumuse alusena. Nii nagu Roomas moodustatud Apostlik usutunnistus, on ka Nikaia usutunnistus kolmeosaline: tunnistatakse usku Isasse, Pojasse ja Pühasse Vaimusse.

Kogu usutunnistuse keskmes on usk „ühteainsasse Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse, kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgus valgusest, tõeline Jumal tõelisest Jumalast.“ Et aga Jeesus on ühtlasi ka inimene, siis selgitati Halkedoni kirikukogul (451. a), et Jumala Pojal on kaks loomust („physis“), olles „täiuslik jumalikkuses ja täiuslik inimlikkuses, tõeline Jumal ja tõeline inimene“, kes on „olemusühtne Isaga jumalikkuse poolest ja olemusühtne meiega inimlikkuse poolest.“

Alati on raske olnud väljendada Jumala ja inimese kokkupuudet, mille puhul Uku Masing on kasutanud koguni India budistliku filosoofi Nagardžuna tetralemma ehk neljakordse eituse meetodit. Jumal on kas 1) maailma sees, 2) maailmast väljaspool, 3) nii sees kui ka väljas, 4) ei sees ega väljas. Kuidas nähtamatu Jumal on meie ligidal, seda ei saa inimene määratleda, küll aga tunda ja aimata. Vastavalt sellele jääb ka Jeesuse ainulaadne jumalasuhe väljendamatuks, kuid sõnad on vajalikud, et kuidagigi selgitada seda müsteeriumit, mida tunnistame ka Nikaia usutunnistust lugedes kirikus suurtel pühadel.

Palve: Issand Jumal! Sina oled suur ja kirjeldamatu, kuid oled tuntav siirastele südametele. Aita meil seda ära tunda ja seista tänulikult Sinu lõputu müsteeriumi ees, mida ei suuda lõpuni mõista meie mõistus, küll aga suudad Sina ennast ilmutada meie hingele. Tänu Sulle, Issand, et Sa meie vastu nii hea oled olnud!