Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Tamsalu koguduse lugu.

Tamsalu oli väike mõis Järvamaal Ambla kihelkonna kaguserval. Varaseim kirjalik teade sellest pärineb 1512. aastast. Pärast Tapa-Tartu raudtee rajamist 1876. aastal algas tööstusasula areng. 1880 alustati Tamsalus lubja põletamist, enne esimest maailmasõda oli siin Eesti suurim lubjatehas. 1917 valmis Paide-Tamsalu kitsarööpmeline raudtee, mis suleti aastal 1972. Aleviks sai Tamsalu aastal 1954, linnaks 1996. 

Praegune kirikuhoone Paide mnt 11 ehitati algselt töökojaks. Tamsalu ettevõtja Ferdinand Olup asutas lukksepatöökoja 1922. aastal. Kuus aastat hiljem ostis ta ära Eesti autokuningaks tituleeritud Hans Vinnali avariilise auto, tegi selle korda ja hakkas taksot sõitma. Nõukogude ajal töökoda võõrandati ning see muudeti lubjatehase ühiselamuks. Seejärel ehitati samale kohale kinomaja. Isegi raadios öeldi maha, et Tamsalus avati kino, aga ühtki filmi pole seal kunagi näidatud. Väidetavalt olid vajalikud kommunikatsioonid jäänud välja ehitamata. 1980. aastatel seisis hoone kaua aega tühjana. Plaane oli palju, mida selle sellega peale hakata. Puudust tunti matusekabelist, milleks tühjana seisev hoone sooviti kohandada. 

Eesti iseseisvusaja alguses olid inimesed rõõmsad, tänulikud, lootusrikkad ja usaldavad. Leiti, et Tamsalu rahvale on kirikut vaja. Lähimad pühakojad olid Väike-Maarjas, Amblas ja Tapal. Esimesed jumalateenistused peeti jõuluaegu Tamsalu kultuurimajas. 

Alevinõukogu esimees Toivo Hallik tegi ettepaneku ehitada endine töökoda ümber kirikuks. Toonased oponendid eelistasid kino. Ei jäänud Hallikul muud üle kui abiväge kutsuda. Ta võttis ühendust Viru praost Peeter Kalduriga, kes oli asjast huvitatud ja kohapeal hoone üle vaatas. Alevinõukogus jäi peale kiriku rajamise mõte. 

1992. aastal algasid ehitustööd. Kirikupingid valmistati AS Tamsalu Terko töökojas. Praost Kaldur käis siin jumalateenistusi pidamas. 12. detsembril 1992 peeti tema juhtimisel Tamsalu koguduse asutamiskoosolek ja 1. aprillil 1993 otsustas Konsistoorium võtta Tamsalu koguduse Viru praostkonna koosseisu. 

Kirikule ehitati torn ja altari taha külmkamber lahkunute hoidmiseks. Altar ehitati vana metallfreespingi tugeva vundamendi peale. Töid teostas Kadrina ehitusfirma, kulud kandis kohalik omavalitsus, kes seniajani on pühakoja omanik. Pidulik võtmete üleandmine toimus 27. juulil 1993 peetud jumalateenistusel. Alates 1. septembrist 1993 määrati Tamsalu kogudust hooldama Tapa koguduse õpetaja Algur Kaerma. 

Tamsalu Lunastaja kiriku pühitses peapiiskop Kuno Pajula 23. oktoobril 1993. Pidulikul jumalateenistusel teenisid kaasa Viru praost Peeter Kaldur, Järva praost Teet Hanschmidt ja naaberkoguduste vaimulikud. Tähtpäeval rõhutati, et Tamsalu kirik on Eestis enam kui viiekümne aasta järel esimene uus luterlik pühakoda. Seejärel hakati jumalateenistusi igal pühapäeval pidama. Altarimaali valmistas vabatahtliku tööna Vilvi Suikanen, kes elas Moe külas ja oli tegev Tapa koguduses. 

Esimesel aastal oli kirikus elektriline teisaldatav kalorifeer, mis küttis paekivihoonet nii ööl kui päeval. Sooja kirikusse oli hea jumalateenistusele tulla. Kui elektri hind tõusma hakkas, ei soovinud omavalitsus sellist kulu kanda ja loobus kiriku kütmisest. Väikesele kogudusele käis kiriku kütmine sootuks üle jõu. Nii ei jäänudki esialgu muud üle kui ajada läbi külma kirikuga. Õnneks ei jäänud see nõnda kauaks, vaid ootamatult ulatati abikäsi. 

Üks inimene saatis Tamsalu kirikust viimsele teekonnale oma ema. Ta oli kogudusele südamest tänulik ja mainis, et sooviks kirikut aidata. Ta tundis huvi, millest oleks kogudusele kõige rohkem abi. Kui kirikuõpetaja viitas kütmise murele, annetas heategija kogudusele paarkümmend tuhat krooni. Sellest oli väga suur abi. Tamsalu kirikusse osteti bullerjani tüüpi ahi ja ehitati korsten. Kui ka puitbrikett kohale jõudis, sai kirik jälle soojaks. Koguduse liikmed käisid pühapäeva hommikuti kütmas. Aega oli, sest jumalateenistused algasid kell kaks, hiljem kell kolm pärastlõunal. Kui bullerjan kuumaks köeti, jagus plusskraade piisavalt, et üleriietega rahulikult kirikupingis istuda. Vaid mõned kuud hiljem suri helde annetaja. 

Aastal 2005 siirdus õpetaja Algur Kaerma Tapalt Paide kogudusse. Sellest tulenevalt pidi ka Tamsalu kogudus leidma endale uue hingekarjase. See polnud kerge ülesanne. Kümne aasta jooksul vahetusid vaimulikud keskmiselt iga pooleteise aasta järel. 

16. jaanuaril 2016 ordineeris piiskop Einar Soone Tamsalu Lunastaja kirikus diakoniks 25-aastase Tiit Lastiku. Piiskoppi assisteerisid kaks Taunot: Viru praost Tauno Toompuu ja Kose õpetaja Tauno Kibur. Noorest diakonist sai Tamsalu koguduse esimene ja seni ainus kohapeal elanud vaimulik. Pidulikul jumalateenistusel teenisid kaasa Jõhvi õpetaja Peeter Kaldur, Pärnu diakon Jaanus Torrim ja Tartu katoliku preester isa Miguel. Koguduse laulu saatis Sirje Sõnum, muusikaga teenisid kaasa Tamsalu naiskoor ja Tamsalu gümnaasiumi 6. klassi lapsed käsikelladel. 

Lisaks kirikule pidas Tamsalu kogudus jumalateenistusi ka kohalikus hooldekodus. Kord kuus pidas piiblitunni läheduses elav teoloogiadoktor Urmas Nõmmik. Tiit Lastik alustas Tamsalus pühapäevakoolitööd juba enne diakoniks pühitsemist. Tunde peeti soojal ajal kirikus ja talvel Tamsalu kultuurimajas. Mõistmist ja tegevust leidsid ka mitmed lapsed, kelle elu oli keeruline ning kes vajasid seetõttu rohkem tuge. Igapäevase leiva teenis Lastik ilmaliku tööga, Järva-Madise koguduses lootis ta aga üksnes vaimulikule tööle pühenduda. Tamsalu pidi hakkama taas uut hingekarjast otsima. 

Murekohaks jäi niiskuse kogunemine kirikusse. Kiriku seinad muutusid hallitusest roheliseks. 8. juulil 2019 alustas Tapa vald Tamsalu kiriku renoveerimist. Kõigepealt lammutati välja bullerjan, mis veerand sajandit oli kogudust teeninud ja kirikusse paigaldati õhk-vesi soojuspump, mis ühendati radiaatoritega. Ühtlasi toodi kirikusse vee- ja kanalisatsiooni trass, mis võimaldas muuta kuivkäimla veevarustusega tualetiks. Töid tegi OÜ VERX. Inseneriharidusega diakon Juhan Rumm jälgis töid ja pani vajadusel ka ise käed külge. 

Aastal 2021 krohviti ja värviti kirik väljastpoolt, vahetati uksed ja aknad. Tapa vallavolikogu liige Alar Teras kinnitas, et avatud, korras ja toimiv pühakoda on linna tunnuseks ja ütles: “Sel aastal möödub 25 aastat päevast, mil Tamsalu sai linna õigused. Uuendatud fassaadiga kirik kaunistab Tamsalu linnapilti ja on rõõmuks kogudusele, kes kirikut kasutab.”

Köetud ja puhtasse kirikusse kudus Vändra käsitöövaipade tehas 2022. aastal uue vaiba. Vaiba kujunduses kasutati Tamsalu kiriku rõdu motiivi. 

Toomas Mäeväli käe all valmis tornikella elektroonilise juhtimise süsteem. Seni helistati Tamsalu kella õues kiriku välisküljel asuvast nöörist. Paraku tegid seda ka üleannetud poisikesed. Nüüd kasutatakse kella helistamiseks nööri asemel mobiiltelefoni rakendust. 7. oktoobril 2022 tõmmati kirikusse kaablid ja 10. oktoobril paigaldati elektrooniline löögimehhanism. Kellahelinat saab kuulda igal täistunnil. Eraldi löögirütm on nii jumalateenistuse alguseks kui matusetalituseks. Kulud kaeti koguduse eelarvest ja annetajate abiga. 

“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15. Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.