Koguduse lugu: Paide
Õp Kristjan Luhamets tutvustas Pereraadio saatesarja “Koguduse lugu” seekordses osas Paide koguduse lugu.
Paide jõe ääres ristusid muinasajal suvine ja talvine maantee. 9.-16. sajandini ühendas Paidet läbinud tee Ida- ja Lääne-, Põhja- ja Lõuna-Eestit. Osa teest, nimelt Rumbi soosild on tänaseni säilinud suuresti sellisena nagu see Poola sõjaväe üleveoks 1605. aastal rekonstrueeriti.
Järvamaa piiri ääres, muistse Alempoisi, hilisema Türi kihelkonna kirdeserval asuvale rabakünkale ehitas Liivi ordu Paide linnuse. Tööd algasid 1265. aastal Vallitorni ehitamisega, seejärel laoti paekivist kindlus üha võimsaks. Kaupmeeste ja käsitööliste asulast lossi kõrval sai väike, kuid õitsev linnake. Keskväljaku äärde ehitati kolmelööviline gooti stiilis Püha Risti kirik. 1291. a. sai Paide linnaõigused. Oma kirik oli ka linnuses ja Katariina kirik linna haigla jaoks.
4. mail 1343 kogunes Paide linnuses väga esinduslik seltskond: ordumeister, Viljandi ja Riia komtuurid, Järva foogt, Tallinna piiskop ja nende vastas neli eestlaste kuningat. Paar nädalat varem oli Taani Põhja-Eesti valdustes puhkenud mäss. Taani võimud palusid ordult abi, aga ordu oli hõivatud sõjaga venelaste vastu. Et võita aega, kutsuti eestlaste juhid läbirääkimistele, kuid Paide kõnelused kulgesid teravas toonis ja lõppesid nelja kuninga hukkamisega.
1558. a. algas Liivi sõda ja venelased panid Paide linnale tule otsa. Kirik jäi alles, kuna see oli kivihoone ning seisis teistest hoonetest eraldi linnuse lähedal. Kokku piirati Paidet Liivi sõjas ja järgnenud Poola-Rootsi sõdades üle kümne korra. Iga piiramine külvas hävingut.
1. jaanuaril 1573. a. vallutasid venelased Paide linnuse ja lasid õhku Püha Risti kiriku. Kuna piiramise käigus sai surma Ivan Julma lähim nõuandja, kurikuulus Maljuta Skuratov, andis tsaar käsu piinata surnuks kõik veel ellu jäänud Paide elanikud. Uudised julmustest levisid üle Euroopa. Tsaar oli Skuratovi surmast sedavõrd muserdunud, et võttis oma ründeteraviku siinsetelt aladelt maha. Algas Venemaa allakäik, mille tulemusena ei saanud Eestist Venemaa osa, vaid maa jagati Poola ja Rootsi vahel.
1581. a. vallutasid Paide rootslased, kes hakkasid linna üles ehitama ja püstitasid ajutise puukiriku. Jumalateenistusi käis siin pidamas Türi koguduse õpetaja.
Aastal 1600 oli Paides talvelaagris Rootsi riigipea, hertsog Karl. Paides peetud riigipäev on väidetavalt ainus kord ajaloos, kui Rootsi parlament kogunes väljaspool emamaad. Karliga oli kaasas kuueaastane Gustav Adolf, hilisem kuningas ja Tartu ülikooli asutaja. 1602. a. vallutasid Paide poolakad. Isiklikult oli kohal Poola suurkantsler Jan Zamoyski. 1604. a. üritasid rootslased linna tagasi võtta, kuid lahingust kujunes Rootsi senise ajaloo suurim lüüasaamine. 1608. a. läks rootslastel paremini ja Paide jäi sajaks aastaks Rootsi riigile. Kuninganna Kristina liitis sõdades hävinud linna 1636. aastal Mäo mõisaga.
1656. a. tungisid maale venelased ja Paide kirikuõpetaja Johann Busmann põgenes Rootsi. Kui sõda läbi, tuli ta tagasi. On imekspandav, et igal ajal on Jumal läkitanud Paide rahva juurde evangeeliumi kuulutajaid, seda isegi Põhjasõja ajal, kui venelased 1703. aastal Paide linna veelkord minema pühkisid ja puukiriku maani maha põletasid. Mõnda aega oli Paide küll Türi kirikuõpetaja teenida, kuid 1724. a. seati siin jälle oma õpetaja ametisse. Suurema osa Paide kihelkonnast moodustasid endised Järva-Peetri äärealad. Konsistooriumi ettepanekul sai Paide kirikuõpetaja endale ülesandeks ka Anna koguduse teenimise.
Kirikut ega kooli Paides ei olnud, küll aga mitu kõrtsi. Jumalateenistusi pidas kogudus endise kiriku taga ühes lihtsas hoones. 1730ndate lõpul ehitati vana kivikiriku ette rootsiaegse puukiriku asemele järjekordne ajutine ilma tornita puukirik, kus polnud ei pinke ega orelit. Vaatamata sellele, et kogudust teenisid pietistliku meelsusega vaimulikud, ei olnud talurahva seas usulist ärkamist märgata. Õpetaja Bornwasser kurtis, et Paide on pühapäeviti tõeline laadaplats. Jutluse ajal kaubeldakse õlle ja puskariga. Talupoeg tuleb mõnikord purjuspäi kirikusse ja segab jumalateenistust ning vahel kulub terve päev joomisele. Alles 1747. a. on mainitud ärkamise jõudmist Paidesse.
1767. a. tuli Paide kogudust teenima Reigi kirikuõpetaja 23-aastane poeg David Gottlieb Glanström. Ta oli õppinud Königsbergis arstiteadust, tundis huvi matemaatika vastu ja valdas suurepäraselt vanu keeli. Usuteadust õppis ta Põltsamaa kirikuõpetaja Hupeli juures. Esimese asjana asus Glanström Paide kivikiriku ehitust ette valmistama. Seda takistasid lahkhelid linna- ja maakoguduse vahel, mida põhjustas ammune tüli Paide linna ja Mäo mõisa vahel.
7. septembril 1771. a. asetati nurgakivi uuele kirikule, mis ehitati Paide katolikuaegse kiriku vundamendile samades mõõtudes, sh torni erandliku asukohaga pikihoone kõrval. Vana vundemant sai otstarbekalt kasutatud. Pikisilmi oodati uue kiriku valmimist, mis ei tahtnud küll kuidagi edeneda. Seni tuli läbi ajada puukirikuga, mis Glanströmi sõnul oli „armetu, vilets onn, kus jutlustaja ja kuulajad kannatavad külma tuule, vihma ja lume käes, kuna uut kirikut ehitatakse kui Saalomoni templit, mis veel kaua aega võtab, enne kui valmis saab.“
1783. a. tegi keisrinna Katariina II Paidest maakonna keskuse. Paide Püha Risti kirik pühitseti 12. juulil 1786. a. Õpetaja Glanström teenis Paide ja Anna kogudusi 57 aastat. Lisaks valmistas ta ette Piibli uustrükki (1773) ja oli 1779. a. ilmunud jutluseraamatu kaasautor. Glanström koostas eesti keele grammatika, tõlkis eesti keelde talurahva seaduste tekstid ja toimetas Briti piibliseltsi välja antud eestikeelse täispiibli teksti. Ta nägi ära ka Paide vennastekoguduse palvemaja, mis ehitati 1822. aastal. Krundi andis Mäo mõis. Seni käidi palvetundides Järva-Peetri Viisu palvemajas.
1835. a. asutas Carl Gotthard Hammerbeck Paide vaeslastekodu hoones linna esimese eestikeelse kooli. Tänapäeval kannab Paide põhikool Hammerbecki nime.
10. mail 1845 põles maha Paide kirik koos oreliga. Tuli puhkes naabri puukuuris ja süütas kõrvaloleva lauavirna. Leegid tõusid üles kirikutorni, mis põudsel ajal võttis kergesti tuld ja kukkus alla tänavale. Seejärel põlesid kiriku katus ja sisemus ning hädavaevu õnnestus päästa ülejäänud linn. Kolm aastat peeti jumalateenistusi vennastekoguduse palvemajas. Õpetaja Hammerbeck moodustas kiriku taastamiseks komisjoni, kuhu kuulus ka Paide arst, dr Carl Hermann Hesse, hilisema Nobeli preemia laureaadi Hermann Hesse vanaisa.
Kiriku taastamiseks viidi läbi korjandus. Projekti valmistas Johann Gottfried Mühlhausen. Oreli ehitas Tartu meister Ernst Kessler, altari Paide laudsepp Altorf. Maali, mis kujutab Kristuse taevasseminemist, kinkis kunstnik Carl Timoleon Neff Peterburist. Kiriku pühitses kindralsuperintendent Christian Rein 10. oktoobril 1848. Jumalateenistusel laulis Pilistvere Vitsjärve küla koor. Kirikuliste seas viibinud Johann Voldemar Jannseni sõnul oli neljahäälne koorilaul toona veel haruldane asi. Õues oli viis kraadi külma ja kiriku tornis helkis päikese käes kuldne rist. Dr Hesse sõnul oli tunda pühade osadust, kuidas Jumal siin kurjas maailmas inimesed oma pojas Jeesuses ühte liidab.
Aastal 1901 valmistas Riia meister Ernst Tode Paide kirikule 8 vitraažakent. 1909 – 1910 ehitati kirik kahest otsast pikemaks. Lääne poole tehti eeskoda ja ida poole nelinurkne altariruum. Paide palvemajas korraldati populaarseid piiblikursusi, kuhu kõnelema kutsuti usumehi Eesti eri paigust. Esimese maailmasõja ajal (1915) saatsid Vene võimud Paide kirikuõpetaja Carl Ralli Eestimaalt välja. Kolm aastat hiljem oli tal võimalik tagasi pöörduda ja koguduse teenimist jätkata. Aastatel 1926 – 1939 tegutses Paide koguduse kõrval iseseisev Paide Saksa Püha Risti kogudus. 1933. a. ehitasid vennad Kriisad Paide oreli suuremaks. Registrite arv kasvas 8-lt 17-le. Dispositsiooni koostas professor August Topman.
1939. a. emigreerusid nii Paide saksa kui eesti koguduse õpetajad. Sõja ajal teenis Paide kogudust Maks Emil Saar, 1944. a. lahkus Eestist ka tema. Nõukogude ajal ei olnud koguduse elu kerge, kuna kommunistide mõju oli Paide linnas tugev. Pärast Eesti taasiseseisvumist, kui Paide kogudust teenis õpetaja Enn Auksmann, korraldati siin 1996. aastal üle-eestilised kiriku noortepäevad. 21. sajandil on Paide kirikut põhjalikult remonditud, eelkõige õpetaja Algur Kaerma ametiajal, kuid tööd on jätkunud ka hiljem.
“Koguduse lugu” on õp Kristjan Luhametsa autorisaade, mis on Pereraadio eetris neljapäeviti kell 10.45; 17.15 ja 23.15.
Saateid saab järelkuulata ka aadressil www.pereraadio.ee.