Peapiiskop Urmas Viilma kõne lipu heiskamisel Kuberneri aias Eesti Vabariigi 105. aastapäeval, 24. veebruaril Issanda aastal 2023

Armsad sõbrad!

Kolmekümne viiendat korda 1989. aastast alates oleme Eesti riigi sünnipäeval siin Pika Hermanni jalamil. Meie pea on päikesetõusul heidetud kuklasse, et võiksime hümni lauldes näha masti tippu tõusvat sinimustvalget.

Möödudes Pikast Hermannist aasta teistel päevadel otsib pilk siit torni tipust ikka armsat lippu. Piisab mõnest murdosasekundist, et veenduda – kõik on korras, me oleme vabad!

Jumal on kinkinud meile aga lisaks nägemisele veel neli meelt, millega maailma kogeda. Kuidas tajuda lipuvärve – sinist, musta ja valget – kõigi viie meelega? 

Täna, talviselt kargel varahommikusel tunnil mõtlen selle peale, milline õnn on pista augustipimedal ööl ritsikate laulukuulates suhu mõned mustikad, hingata kopsudesse karget sinimereõhku ja otsida silmadega mustast öötaevast heledalt hiilgavaid langevaid tähesädemeid. See on minu jaoks kõigi meeltega tajutud sinimustvalge. 

Igaüks võib kokku põimida oma meeltega tajutud sinimustvalged hetked. Neid jagub igasse aastaaega, igasse Eestimaa paika ja iga Eestimaad armastava inimese südamesse. See ongi vabadus, mida täna nõnda tähistame.

Lisaks palvetele Eestimaa pärast, soovin ja palun täna, et Jumal aitab Ukraina rahval säilitada oma armsat sinikollastvabadust. Vaja on võita kurjus, et saavutada ukrainlastele meelepärane rahu. 

Õnnistagu seda lippu, meie vaba riiki, tema juhte ja rahvast kõigeväeline Jumal – Isa, Poeg ja Püha Vaim. Aamen.

Vaata lisaks:

• Teleülekanne ETV-s (ERR.ee)
• Galerii: pidulik lipuheiskamine Toompeal (ERR.ee)
• Peapiiskop Urmas Viilma kõne tõlge inglise keelde (.DOCX fail)