Peapiiskop selgitab vastlapäeva ehk “lihaheitepüha” kiriklikku tähendust
“Täna on kiriku- ja rahvakalendris vastlapäev – päev enne paastuaja algust. See on pidupäev, mil vanarahvas rõõmustas, lõbutses ja sõi-jõi ilma piiranguid järgimata. Meie päevini on sellest jõudnud vastlakuklite valmistamise ning hernesupi ja lihapüti põhja jäänud seakootide söömise tava,” peatub oma Facebooki lehel peapiiskop Urmas Viilma tänase päevaga seotud rahvakalendri kommetel ja peatub ka vastlapäeva kiriklikul tähendusel, mis ilmalikele inimestele on pea tundmatu. “Järgmisel päeval – tuhkapäeval – kõik muutub. Mõnel pool on nimetatud vastlapäeva vastukaaluks lihavõttepühale ka lihaheitepühaks, mille ladinakeelne teisend carne vale – hüvasti liha – on andnud nimetuse kuulsatele Veneetsia ja Rio karnevalidele.”
Homsel tuhkapäeval algav paastuaeg piirab vanade traditsiooniliste kiriklike tavade kohaselt liha söömist neljakümneks päevaks – kuni ülestõusmispüha hommikuni. Rangematele toitumisreeglitele lisaks tähistab paastuaeg ka enese vaimulikku läbikatsumist ja meeleparandust.
“Meeleparanduseks ettevalmistamiseks leiame luteri kiriku kalendrilehelt tänase vastlapäeva jaoks mõtisklemiseks mõeldud karmisõnalise tõdemuse prohvet Jeremija raamatust: „Ma olen tähele pannud ja kuulnud: nad ei räägi õigust. Keegi neist ei kahetse oma kurjust, et ta mõtleks: „Mis ma olen teinud!“ (Jr 8:6),” lisas peapiiskop.