18. märtsil 2023 kell 17 tuleb Tallinna toomkirikus ettekandele Juhan Jürme (Johannes Jürgensoni) (20.3.1896–25.3.1943) kantaat „Memento Mori“. Ettekanne on pühendatud helilooja 80. surma-aastapäevale. Tänavu täitub ka 90 aastat teose loomisest. 

Teose esitavad toomkoguduse koor Laudate Dominum, Kaarli koguduse kontsertkoor, Kaarli koguduse naiskoor ja Viimsi Jaakobi koguduse kammerkoor. Koormeistrid on Andrus Kalvet, Piret Aidulo, Pärtel Toompere ja Kersti Petermann. Kaasatud on kammerorkester (kontsertmeister Meelis Vahar), orelil Kadri Ploompuu. Solistid: Rafael Dicenta – tenor, Aare Saal – bariton, Olari Viikholm – bass. Ettekannet juhatab Veljo Reier. 

Sissepääs on annetusega toomkiriku restaureerimise heaks.

„Memento Mori“ esiettekanne toimus 26. novembril 1933. aastal Kaarli kirikus. J. Jürme oli sel ajal Kaarli kiriku organist-koorijuht, teose tellis Kaarli Lauluseltsi segakoor. Teksti autoriks oli Kaarli koguduse õpetaja Artur Sommer (Artur Soomre) (2.6.1890–22.9.1944) ja aluseks lõik Luuka evangeeliumist (Luuka 16:19–31), mis kõneleb rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest. 10-osaline kantaat seab kooridele ja solistidele kõrged nõudmised, seda ka häälepartiide ulatuse mõttes. 

Huvitav on asjaolu, et esmaesituse puhuks häälestati kõrgemaks Kaarli Walckeri orel, mis tänavu tähistab oma ehitamise 100. aastapäeva ja mis alghäälestuse säilides poleks saanud puhkpillidega orkestris kokku kõlada. Esiettekannet juhatas helilooja ise, orelil mängis Alfred Karindi. 

Järgnesid ettekanded Kaarlis 1934, 1938 ja Hugo Lepnurme Mälestustele toetudes 1952. aastal Püha Vaimu kirikus, kus koori juhatas Arnold Allvee ja orelil mängis Hugo Lepnurm. Sõja ajal hävinud klaviiri taastas Allvee palvel H. Lepnurm mälu järgi! 

Lepnurm on kirjutanud, et sellel kombel esitati kantaati paaril korral hiljemgi R. Uusväljaga orelil.

30. oktoobril 1983. aastal kanti toomkirikus ette teose 1. osa. Lepnurm taastas järkjärgult  orkestripartiisid, laulsid toomkiriku koor ja Usuteaduse Instituudi õppekoor. Juhatas toomkiriku organist Jaanus Romandi, orelil mängis H. Lepnurm. Terviklikult kanti kantaat ette toomkirikus 25. novembril 1984 ja 27. märtsil 1988 samas koosseisus. 

Juhan Jürme (1896–1943)

Helilooja, koorijuht ja muusikaõpetaja Juhan Jürme (aastani 1938 Johannes Jürgenson) õppis muusikat Anton Kasemetsa ja Peeter Süda juhendamisel, lõpetas 1925. aastal Tallinna Konservatooriumi oreli erialal August Topmani klassis ja 1927. aastal kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis. Oli 1926–1927 Konstantin Türnpu nimelise kapitali stipendiaat.

Jürme oli EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse organist ja koorijuht (1924–1940), muusikaõpetaja Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumis ja Tallinna Poeglaste Kaubanduskoolis (1929–1942) ning Tallinna Konservatooriumi õppejõud (1942–1943). Lisaks tegutses kinodes pianistina.

Jürme tegevus Kaarli Lauluseltsi koori juures oli aktiivne: tema juhatusel andis koor kontserte Börsi saalis ja “Estonia” kontserdisaalis, esineti vabaõhukontsertidel, võeti osa maakondlikest laulupäevadest ja XI üldlaulupeost (1938). Koori repertuaaris oli tähelepanuväärne koht Jürme enda loomingul. Koos konservatooriumi keelpilliorkestri ja solistidega anti 1926. aastal Jürme autorikontsert. Koos ringhäälingu sümfooniaorkestriga esitati 1934–1940 tema kantaati “Memento mori”. Üheks viimaseks suuremaks etteasteks jäi lauluseltsi 20. aastapäeva kontsert 1940. aastal, kus kaastegevad olid solist Jenny Siimon ja orelil Alfred Karindi.

Juhan Jürme on loonud umbes 400 teost, sh 100 koorilaulu, soololaule ning orelimuusikat. 1930. aastail valmis EELK Kirikumuusika Sekretariaadi tellimusel hulk koraale. Kaalukama osa Jürme loomingust moodustavad Piibli-ainelised vokaalsümfoonilised teosed: kantaadid “Pärast püha õhtusöömaaega” ja “Memento mori” ning oratoorium “Nebukadnetsar”. Ehkki suurem osa tema kooriloomingust on vaimulik, on ühed tema populaarsemad koorilaulud “Naljalugu” (“Tere, tibukene”) ja Marie Underi sõnadele loodud “Rukkirääk”, millest on teinud seadeid muudele kooseisudele nii Jürme ise kui ka teised muusikud. Jürme helikeelele on omane ladus polüfooniline tehnika ja hea orkestratsioon.

Juhan Jürme hukkus Tallinna pommitamisel 25. märtsil 1943. aastal.

Allikas: koguduse organist-koorijuht  Piret Aidulo kokkuvõte