Peapiiskop tõi ettekandes esmalt välja näitajad, mis kirjeldavad kõnekalt EELK panust kultuuriellu. Kirikus toimunud sündmuste osakaalu näitab ilmekalt, et mullu osaleti EELK kirikutes toimunud sündmustel kokku 686 389 korral (võrdluseks: aastas toimub Eestis kokku 1,4 miljonit kino- ja 651 097 teatrikülastust). Igal pühapäeval käib kirikus üle 5000 inimese.

EELK pühakodades 2022. aastal korraldatud kontsertide arvu on võimalik võrrelda vaid riigi statistika 2021. aasta andmetega, kuid neid võrreldes tuli välja, et kui Eesti Kontsert korraldab aastas 500 kontserti ja kogu Eestis toimus 2021. aastal 3092 kontserti, siis EELK kirikutes oli aastal 2022 kokku 1539 kontserti, neist suurem osa tasuta. Kirikumuusika kollektiive on praegu 112, mida on üheksa võrra vähem kui aastal 2021 – koroonaaeg nõudis siin oma. „Tunnustage kirikumuusikuid!“, ütles peapiiskop muljetavaldavaid numbreid kokku võttes kiriku parlamendi saadikutele.

Aruandeaastal oli EELK-s 169 kogudust, kuid statistilised andmed on 163 koguduse kokkuvõttena (kes oma aruanded on esitanud). Kokku oli 163 koguduses 148 736 liiget. 2021. aastal oli sama näitaja 169 koguduse kohta 153 188 liiget. Aruandeaastal oli EELK 163 koguduste annetajaliikmeid kokku 22 241, mis 2021. aastal oli 169 koguduse kohta 23 587 liiget.

Ilmiktöötegijaid oli 2022. aastal EELK koguduste teenistuses 276 (2021. aastal 284) ja EELK kesk- ja allasutustes 136 (2021. aastal 129). Vabatahtlikke mittepalgalisi kaastöölisi oli 2022. aastal kogudustes 4589 (2021. aastal 4543) ning kesk- ja allasutustes 152 (2021. aastal 147).

Kokku peeti 2022. aastal EELK kogudustes 13 782 jumalateenistust, mis oli oluliselt enam kui aasta varem, mil peeti 13 331 jumalateenistust. Veebis kanti üle 778 jumalateenistust. Seoses pandeemia möödumisega on taastumas kirikus jumalateenistustel ja talitustel füüsiliselt osalevate inimeste arv, mis oli aruandeaastal üle 150 000 suurem kui aasta varem.  Kui 2022. aastal osales erinevatel kiriklikel sündmustel 686 389 inimest, siis 2021. aastal 535 556 inimest.

Kirikute sissetulekud kokku olid 13 miljonit eurot. Sellest 4,15 miljonit moodustasid sihttoetused kirikute renoveerimiseks, ülejäänud summa laekus koguduseliikmete annetustest ja vara majandamisest. Annetusi oli eelmisel aastal oli kokku 4,17 miljonit. Välisannetusi oli möödunud aastal 773 000 eurot. Need numbrid näitavad, et EELK on jõudsalt liikunud iseseisva toimetuleku suunas ega vaja enam sedavõrd suurt materiaalset tuge väliskogudustelt kui aastate eest.

Väljaminekud olid möödunud aastal 14,14 miljonit eurot. Sellest töötegijate palkadele kulus 4,8 miljonit eurot, hoonete renoveerimisele läks koguduste rahast 4,76 miljonit (sellele lisandus 4,14 miljonit eurot sihttoetusi riigilt ja omavalitsustelt). Seega kannab kogudus ise oma annetustest üle poole kiriku korrashoiuks vajalikest kuludest. Möödunud aastal kerkinud arvete maksmiseks tuli kasutusele võtta ka koguduste reserve, kuid arvestades järsult kordades suurenenud väljaminekuid elektrile ja kütmisele, on kogudused siiski väga hästi toime tulnud.

Muinsuskaitseameti hinnangul kuulub Eestis 40% kunstiväärtuslikust vallasvarast kogudustele. Kogudustele kuulub ka üle 200 kinnisvaraobjekti üle Eesti, umbes 1500 ha metsa- ja 1240 ha haritavat maad.   

2022. aasta novembris Statistikaameti poolt avaldatud 2021. aastal läbiviidud rahvaloenduse tulemuste kohaselt pidas kõige omasemaks luteri usku 86 000 täisealist inimest ehk 7,7% vastanutest ja 27% kõigist usklikest. rahvaloendusel oli luteriusu omaks pidajaid 14% ja 2011. aastal juba 10% ning 2021. aastal vaevalt 8%.

EELK ametitalituste statistika näitab, et 2022. aastal ristiti 1035 inimest (2021. aastal 1128), leeritati 848 (2021. aastal 919), laulatati 227 paari (2021. aastal 216) ja maeti 2705 inimest (2021. aastal 3140).

2