Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik kolmapäeval, 21. juunil Issanda aastal 2023

Eesti Kirik läheb suvepuhkusele. Majandussurutise olukorras otsustas Eesti Kiriku nõukogu, et alates augustist ilmub Eesti Kirik paberlehena kolmel korral kuus. Esimesel (ja viiendal) nädalal digilehena. Seega – järgmine number ilmub 3. augustil diginumbrina kodulehel ja 9. augustil jõuab esimene paberleht lugejateni. 

Neli aastat Tartu luterliku Peetri kooli Põlva õppekohana tegutsenud Jakobi kool pidas viimast korda lõpuaktust ühes oma emakooliga. 1. juulist jätkatakse iseseisva Põlva Jakobi koolina. Sel teemal on valminud ka Eesti Kiriku videouudis:

„Kes meist ei tahaks elu ilma pingutuseta? Võitu ilma lahinguta. Head elu ja õnnistusi ilma probleemideta. Kuid vahel unustame liiga kergesti, et võit sünnib lahingus, imed keset probleeme ning edu on enamasti ikka sihikindla pingutuse tulemus. Pühakirja jutustused viitavad sellele, et iga võit ja ime algas alati probleemiga,“ kirjutab võidupüha eel juhtkirjas kaitseväe peakaplan Ago Lilleorg.

„Nii nagu enesetapumõtetega ei tohi mängida, ei tohi seda teha ka pettuse, abielurikkumise, varguse ega millegi muuga, mis meid Jumalast lahutab,“ kirjutab kolumnis Kristjan Luhamets.

Piibliteaduste professor Randar Tasmuth kutsub õppima usuteaduse instituuti. Õppida on võimalik põhitöö kõrvalt sesoonõppena.

Karuse, Lihula ja Mihkli koguduse diakon Meelis Malk kirjutab arvamusloos surnuaiapühade traditsioonist, mis on alguse saanud väidetavalt 19. sajandi Liivimaa luteri kogudustes.

Viljandi laulupäeval ei saanud mitte ainult kuulda, vaid ka näha – lisaks lauluhäältele ja pillimängule erinevatel instrumentidel täiendasid rahvalaulumissat rahvatantsuseaded.

Käsmu kirikus ametisse seatud diakon Tia Vene on teadaolevalt esimene vaimulik, kes on Käsmu kogudusest välja kasvanud.

1772 keelati keisrinna Katariina II ukaasiga Vene riigis matmine nii kirikutesse kui ka kirikute ümber. Vastava seaduse kohaselt tohtis nüüdsest matta surnuaeda, mis asub eluhoonetest vähemalt 600 meetri kaugusel. Selle käsu jõustumise tulemusel saavad paljud surnuaiad neil aastail tähistada oma 250. aastapäeva. Eesti Kirik valis sel aastal ümmarguse tähtpäevani jõudnud rahupaikadest välja Kambja, Võru, Kodavere, Pärnu Alevi, Haapsalu ja Otepää kalmistu, mida lugejatele tutvustame.

Hingehoiuveeru on sel korral kirjutanud 11 aastat Eestis misjonärina teeninud Pia Ruotsala. Ta on hetkel Kambodžas, kus ehitab üles väikese luterliku kiriku perenõustamissüsteemi.

„Jumal kutsub mind välja minu kitsast mõtteviisist, et ma ei näeks ainult enda naba, vaid vaataksin üles ja näeksin valgust ning teed,“ ütleb intervjuus õppejõuna Tallinna külastanud Soome Õigeusu Kiriku ülempreester Heikki Huttunen. Fookuses on oikumeenia.

Toomas Mäeväli, kes on viimase 15 aasta jooksul paigaldanud Eesti kirikutesse üle 100 uue tornikella, kutsub üles kirikukellade helinat märkama ja erinevatest helinatest aru saama.

Pildipalveid teeb sel kuul Toronto koguduse liige Peeter Põldre, pühapäeva teema avab Tallinna toomkoguduse abiõpetaja Joel Siim.

„Koguduses rõõmustame kõigi oma liikmete üle, kes on iga päev meie kõrval, kuid samas ootame alati tagasi neid, kes on eemal. Ootame ja loodame, et kunagi leiavad nad tee tagasi omade juurde,“ kirjutab kadunud poja loo üle lehejutluses mõtiskledes Paldiski koguduse õpetaja Merle Prass-Siim.

Eesti Kirik 100. Peatoimetaja Liina Raudvassar teeb vahekokkuvõtte kampaaniast „Eesti Kirik 100 – anneta 100 eurot“. Praeguseks on annetatud 12 700 eurot. Täname kõiki annetajaid! Kampaania jätkub.