Teisel jõulupüha, 26. detsembril, asendub äsja kirikutesse jõudnud valge/kuldne värv punasega, sest siis tähistame me esimese kristliku märtri Stefanose surmapäeva. Meenutame ka kõiki teisi märtreid, kes oma maise elu on jätnud Jeesuse tunnistamise pärast.

Kontrast kahe jõulupäeva tonaalsuste vahel toob esile nende rõõmupühade ja Jumala Poja inimesekssaamise teise tahu: sugugi mitte kõik inimesed ei soovi Jeesuses Kristuses ilmunud päästet vastu võtta ning mõnedki seisavad sellele päris raevukalt vastu.

Stefanos oli diakon, kes usu pärast märtrisurma läks, kividega surnuks loobiti. Apostlite kõrval on ta ainuke pühak, kelle elu ja märtrisurma aastal 40 Piiblis kirjeldatakse.

Tema kohta saab lugeda apostlite tegude raamatust. Seal jutustatakse, et apostlid valisid kirikutöö tegemiseks appi seitse usaldusväärset meest ja õnnistasid nad ametisse. Stefanos osutus suurepäraseks jutlustajaks. Ükskord aga hakkasid juudi fundamentalistid teda süüdistama templi ja Seaduse teotamises. Stefanos saadeti kohtuniku ette. Viimane pidi katma kätega oma näo, sest Stefanose näost kiirgas tugev valgus. Asja pikemalt uurimata mõistis kohtunik Stefanose surma. Vihane rahvahulk lohistas diakonit mööda Jeruusalemma tänavaid ning viskas ta väljaspool Damaskuse väravaid kividega surnuks. Stefanos aga, isegi sel ajal, kui teda juba kividega loobiti, vaatas üles taeva poole ja ütles end nägevat, kuidas taevad avanevad ja kuidas Inimese Poeg seisab Jumala paremal käel. Surres palvetas Stefanos sarnaselt oma Lunastajale: „Issand, ära pane seda neile patuks!“

Üheks Stefanose hukkamise poolt hääletanu oli ka Sauluse-nimeline noormees, kelle jalge ette Stefanose hukkajad oma riided hoiule asetasid, et need hukkamise käigus ei määrduks. Saulusest sai hiljem apostel Paulus – üks suuremaid ja tähtsamaid kristlikke misjonäre.

Käsuõpetaja Gamaliel võttis diakon Stefanose surnukeha ning mattis selle ühele põllule. Aastal 417 leidis märtri haua preester Lucianus ning viis tema luud Siioni kirikusse. Hiljem viidi need Bütsantsi ning viimaks aastal 560 Rooma, kus reliikviad on San Lorenzo fuori le Mura basiilikas samas kivisarkofaagis diakon ja märter Laurentiuse säilmetega.

(Allikas: Adalbert Engelhart O.S.B., “Pühakute aasta”)

Tänased piiblitekstid: Ps 119:41-48   Jr 15:15-20   Ap 6:8,11-15; 7:51-60   Mt 23:34-39

Me palvetame: Halastuse ja armastuse Jumal, Sina oled meile saatnud oma Poja, et meid, kes me sageli Sinu vastu tegutseme, enesega lepitada. Aita meilgi oma vaenlasi armastada ja järgida Püha Stefanose eeskuju, kes oma hukkajate eest palvetas. Luba meil koos temaga näha Sinu kirkust. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

Kuula ka:

• Marko Tiitus, Hommikumõtisklus tehvanipäeval, 27. detsembril 2023 (Vikerraadio koduleht)

2