Urmas Viilma: kultuurne sõna ja sõnakultuur
Vääriti mõistetud sõnavabadusega kaasneb sõnareostus. Me õpime ise ja õpetame oma lapsi sorteerima prügi, et seda saaks suunata taaskäitlemisse. Kuidas aga taaskäidelda sõnarämpsu? Ilmselt aitab halvasti kasutatud sõnadele mõtte ja sisu anda see, kui püüame asju uuesti sõnastada ehk taassõnastada, kirjutab peapiiskop Urmas Viilma ERR-i arvamusportaalis ilmunud mõtiskluses.
2003. aastal lõi Arvo Pärt teose nimega “In principio” (Alguses), milles ta komponeeris muusikasse Johannese evangeeliumi esimese peatüki 14 ladinakeelset salmi. Võib ka öelda, et Johannese evangeeliumi algussõnad, “Alguses oli Sõna”, on Arvo Pärdi maailmavaate alus ja tema loominguline kreedo nagu on kogu tema muusika aluseks sõna.
Arvo Pärt on ise öelnud: “Need Johannese evangeeliumi müütilised sõnad “Alguses oli Sõna” on tõepoolest kõigele südameks, sest ilma selle Sõnata ei eksisteeriks midagi. /…/ Meie võimete juured on selles idees: “Alguses oli Sõna.” On palju võimalikke tõlgendusi, aga selle idee puhul on tegemist iidse valemiga, /…/ mis on ühtaegu äärmuseni keerukas ja uskumatult lihtne.”
Arvo Pärdi jaoks ei tähenda sõna lihtsalt lausutud sõnu või sõnumit, vaid tähistab lihaks saanud Sõna, inimesena sündinud Kristust. Paradoksaalne on tõdeda, et maailma ühe kõige kirikukaugema rahva kõige kuulsam esindaja läbi ajaloo – helilooja Arvo Pärt – on peaaegu kogu oma viimase poolesaja aasta loominguga tunnistanud Sõnast ehk Jeesusest Kristusest.