Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 20. novembril Issanda aastal 2024

9. novembril oli 150. sünniaastapäev teoloogil, pedagoogil, kirikuõpetajal, rektoril, peapiiskopil, kirjamehel Johan Kõpul. 15. novembril toimus selle tähtpäeva auks Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis konverents. Esilehel kirjutab toimunust reporter Sippie Guth. Osa saab ka sündmust kajastavast videouudisest.

Digilehest saab lugeda, et 20.–21. novembril toimub Tallinnas Luterliku Maailmaliidu (LML) täitevkomitee koosolek, mis toob Eesti pealinna kokku luterlike kirikute juhid 17 riigist. Tegemist on erakordse sündmusega, mis suurendab Eesti rolli rahvusvahelises kirikuelus.

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaplanite jaoks on november mälestustalituste mõttes üks kõige tihedam aeg, kirjutab juhtkirjas kaitseväe peakaplan major Ago Lilleorg ja lisab. „Eelkäijatele mõtlemine ja nende mälestamine annab elule laiema ja sügavama mõõtme. Seisatades ja vaikseks jäädes hakkame tunnetama elu sügavamaid hoovusi ja tajuma, et viimselt oleme kõik üle aja omavahel ühendatud ja seotud.“

„Ja nii olen ka mina seda meelt, et usundite baasõpetus on meie globaliseeruvas maailmas hädatarvilik ning meie suhe religioonidega peaks olema teadmis-, mitte (eel)arvamuspõhine,“ kirjutab arvamusloos kultuuriloolane Marju Kõivupuu.

Kolumnist Urmas Nõmmik kirjutab kahest kirikuloolisest ja religioonisotsioloogilisest hiljuti TÜ usuteaduskonnas kaitstud doktoritööst ja tõdeb: „Mõlemad annavad tunnistust nii luterliku kiriku muutustest kui ka ilmalikustumise protsessi paratamatusest. Seda mitte ainult viimase kolmekümne, vaid rohkem kui saja aasta jooksul.“

17. november jääb Lasnamäe Püha Markuse koguduse ajalukku, sest peapiiskop Urmas Viilma seadis ametisse esimese valitud õpetaja ja ka abiõpetaja. Urmas Nagel oli esimene õpetaja, kelle EELKsse kevadisel kirikukogul vastuvõetud kogudus endale valis, ning Venemaalt Siberi luterlikust kirikust lahkunud ja Eestis rahvusvahelist kaitset saanud Pavel Zajakin jätkab juba üle kahe aasta kestnud venekeelset tööd.

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond nõukogu otsustas stipendiumide ja toetuste saajad 2025. aastaks. Traditsiooniline eripreemia suurusega 5000 eurot loome- ja teadustööks antakse teoloog Kalle Kasemaale.

Portreeloo keskmes on juhatuse esimees Ülle Gunin, kes valiti tänavu EELK aasta juhatuseesimeheks. Ta on rõõmus, et saab pühenduda kirikutööle, mis talle aastatega ongi tõeliseks kutsumuseks kujunenud. Kirjutab peatoimetaja Liina Raudvassar.

„Põlvas olen Põlva õpetaja ja Rannus Rannu õpetaja,“ vastab õp Robert Bunder intervjuus küsimusele, kuidas jagab ennast kahe erinevas praostkonnas asuva koguduse vahel.

Sõnaviibe sajandi tagant viib meid 20. novembrisse 1924. Professor Johan Kõpu juubel; usuline mannetus, mida soodustab hilissügise süngus; probleem „kirikuveiniga“; Tartu Ülikooli usuteaduskonna saatus; joonealusena algav järjejutt Taani kiriku usuelust – sajanditagune kirikuleht on põneva sisuga.

Pildipalveid teeb sel kuul õpetaja Tiiu Hermat, pühapäeva teemat avab viimast korda Kõpu koguduse õpetaja, Viljandi praostkonna praost Hedi Vilumaa ja kirikuaasta viimase pühapäeva lehejutlus pärineb Viimsi koguduse õpetajalt Mikk Leedjärvelt.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 20. november 2024