Tartu Pauluse koguduse õpetaja Kristjan Luhamets jutustas muusikavideo saamisloo: “Selle video tegemise lugu algas paari aasta eest. Muusika on võetud ühelt jumalateenistuse ülekandelt (milliselt, ei mäleta), aga kogemata juhtus nii, et helisalvestisele jäi  ainult laul, aga mitte orel. Üks kuulaja tegi siis laulule ise helitausta ja saatis mulle kuulata – see tundus hirmus vahva. Ütlesin, et see kõlab filmilikult, sellele võiks ka video teha. Mõte sellest veeres tükk aega.

Filmisime selle möödunud aasta sügisel ja kokku sai see pandud märtsis. Tegelikult ei teadnud ma kogu selle aja, miks ma seda üldse teen. Selgus saabus alles 15. märtsil, kui oli välja kuulutatud eriolukord. Ärkasin ja panin video üles.”

Video, mille teema on lootuse ja lootusetuse kontrast, on filmitud kahes paigas: Tartu Pauluse kirikus, mis on Eesti üks paremas korras olevaid kirikuid ja Helme kiriku varemetes, mis on üks kõige kehvemas korras olevaid pühakodasid. “Meid on valitud eestpalvekogudusteks ja nii oleme pidevalt palvetanud Helme kiriku pärast ja nemad meie pärast,” tõi Kristjan Luhamets välja kahe pühakoja seose. Teine ühenduslüli on see, et sõja järel oli ka Pauluse kirik varemetes, nagu Helme kirik praegu. Siiski, nagu inimkätega loodu pole igavene, pole igavene ka häving ja lootusetus.

Mõtted ristist, armulauast, Jumala sõnast ja usust ning Piibli kirjakohad jagunevad kolme ossa: armulaua liturgia, vaimulik võitlus ja lahendus. Seda teemat kannavad kõnekad sümbolid, nagu vaimulik põllul ja kiriku varemed, samuti liturgia, kus nähtavat ja nähtamatut maailma poolitab altarivõre. Sõnum on, et ebakindluses või kiusatuses saab haarata kinni karikast ja Jumala elavast sõnast.

Küsimus laiale ringile: kas tegu on Eesti esimese liturgilise muusikavideoga?

Muusika: Amirhorn Pärn ja Tartu Pauluse kogudus

Video: Taavo Vellend

Kirikuõpetaja: Kristjan Luhamets

Helme kiriku varemed ja Tartu Pauluse kirik sügisel 2019