2. pühapäev pärast nelipüha

Kristus ütleb: „Kes teid kuulda võtab, see võtab kuulda mind, ja kes teid kõrvale lükkab, see lükkab kõrvale minu.“ (Lk 10:16)

Teise nelipühajärgse pühapäeva mõtiskluste peateemaks on kadumatud taevased aarded ja teiselt poolt kaduvad ning petlikud maised rikkused.

Ajutuste rikkuste ihaldamine viib inimesi sageli isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastuse esikohale seadmine aga juhib Looja tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meid rikkaks teha. Ta loobus kõigest, et meie võiksime kõik pärida.

Me palvetame: Jumal, oma lõpmatus armastuses oled Sa meie kätte usaldanud nii Sinu tõe tunnetuse kui ka Sinu andide külluse. Aita meil neid tarvitada heade majapidajatena, heldekäeliselt, ustavatena palves ja hoolsatena töös. Lase meil nõnda oma elu elada, et Sinu riik võiks kasvada. Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.

(Video: õp Enn Auksmanni mõtisklus)