Usuteaduse Instituut saatis piduliku jumalateenistusega teele uue lennu lõpetajaid

Usuteaduse Instituut saatis piduliku jumalateenistusega teele uue lennu lõpetajaid

Neljapäeval, 26. juunil toimus Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus EELK Usuteaduse Instituudi (UI) õppeaasta lõpu jumalateenistus-aktus, kus anti kätte lõpudiplomid 18-le uuele vilistlasele. Pidulikul sündmusel rõhutati teoloogilise hariduse tähtsust kompassina muutuvas maailmas ning kutsuti lõpetajaid üles olema ühiskonnas sildade ehitajad.

EELK Usuteaduse Instituudi tänavuaastaste lõpetajate nimed kavalehel

Magistrikraadi pälvis viis üliõpilast, neist kaks – Andres Suurevälja ja Hanna Lahe – lõpetasid cum laude.

Värsketest magistritest kaks omandasid kraadi luterliku teoloogia ning kolm diakoonia ja hingehoiu suunal. Rakenduskõrghariduse diplomi sai seitse lõpetajat, kellest kolm spetsialiseerusid luterlikule teoloogiale ja neli hingehoidu. Lisaks lõpetas erineva taseme kursused kuus kirikumuusikut.

Oma kõnes rõhutas usuteaduskonna dekaan dr Liina Kilemit, et just praegusel kõikuva maailmakorra ajastul muutub usuteaduslik haridus uueks kompassiks. „Teoloogilise ettevalmistusega inimesed oskavad esitada küsimusi, mida kiiresti muutuvas maailmas kõige rohkem vajatakse: Mis on inimeseks olemise tähendus? Kuidas säilitada eetiline selgroog? Kuidas teha vahet progressil ja destruktsioonil?“ sõnas dekaan. Ta tõi esile instituudi erilise rolli: „Võib öelda, et Usuteaduse Instituut on kujunenud Eestis omamoodi kristluse kompetentsikeskuseks – kohaks, kus süvitsi ja pühendunult tegeletakse luterliku pärandi, usu ja mõtteviisiga.“

Välisvisiidil viibinud rektori, piiskop Ove Sanderi tervituse luges ette professor Randar Tasmuth. Oma Stockholmist saadetud läkituses julgustas rektor lõpetajaid Ristija Johannese sõnadega: „Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema“ (Jh 3:30). Ta soovis lõpetajatele Püha Vaimu tuult tiibadesse ja julgust näha ennast väiksena, et Kristus võiks neis kasvada. „Olgu meil armu kahanemiseks, et Tema võiks meis kasvada ja kuju võtta, milleks on Jeesuse sarnasus, Tema elu ja igavik meie hinges,“ seisis rektori tervituses.

Aktusel esinesid sõnavõttudega veel piiskop Marko Tiitus ja üliõpilaste esindaja Kristel Mägedi.

Jumalateenistusel jutlustas ja teenis piiskop Marko Tiitus, kaasa teenisid professor Randar Tasmuth ning instituudi õppejõud ja töötajad õp. Vallo Ehasalu, õp. Siimon Haamer ja õp. Kerstin Kask.

Toomkirikusse oli kogunenud arvukalt lõpetajate lähedasi, sõpru ja kaasüliõpilasi, et jagada pidulikku hetke. Pärast aktust jätkus rõõmus osadus ühise pildistamise ja kohvilauaga.


Usuteaduse Instituudi lõputööd peegeldasid teemade laia spektrit

Sel aastal EELK Usuteaduse Instituudis kaitstud lõpu- ja magistritööd näitasid ilmekalt teoloogilise mõtte avarust ning seotust nii ajaloo, kultuuri kui ka tänapäeva ühiskonna aktuaalsete küsimustega. Juuni keskel toimunud kaitsmistel esitletud uurimused ulatusid piibliteadusest ja kirikuloost kuni praktilise hingehoiu ja looduskaitse teemadeni.

Mitmed tööd süüvisid Eesti kiriku- ja kultuurilukku. Uuriti näiteks kristluse kajastamist Carl Robert Jakobsoni „Sakalas“, kaasaegse kristliku muusika sündi ansamblite Sela ja Effataa näitel, EELK suhteid Luterliku Maailmaliiduga Jaan Kiivit seeniori ajal ning Voldemar Ilja panust vennastekoguduse ajaloo uurimisse.

Teine oluline suund oli teoloogia rakendamine tänapäeva kontekstis. Analüüsiti hingehoiu mõistmist Eesti haiglates ja vanglates, vaimuliku rolli ühiskondliku mõjuisikuna ning kristluse ja loodushoiu seoseid antropotseeni ajastul.

Tugevalt oli esindatud ka klassikaline piibliteadus ja süstemaatiline teoloogia. Lõputöödes käsitleti näiteks Jeesuse-aegset arusaama ligimesest, Pauluse kirjades peegelduvaid hingehoidlikke aspekte ning vana ja uue inimese kontseptsiooni.

Lõputööde mitmekesine temaatika kinnitab, et Usuteaduse Instituut on oluline kristliku mõtte ja pärandi kompetentsikeskus, mis pakub süvitsi minevaid käsitlusi nii kiriku kui ka laiema ühiskonna jaoks olulistel teemadel.


Vaata ka: