Lõikustänupüha eel toimus Nelijärve puhkekeskuses EELK juhatuse esimeeste kahepäevane konverents, kuhu kogunes päeva jooksul üle 60 juhatuste esindaja. Tunti rõõmu osadusest, kuulati ettekandeid vabatahtliku juhtimisrolli tugevdamisest, arutati ja kinnitati konverentsi kodukord, valiti aasta juhatuse esimees ning uus konverentsi juhatus. Õhtusse mahtus ka akordioniansambli Kortsutaltsutajad kontsert.

Konverentsi esimesel päeval pidas peapiiskop Urmas Viilma põhiettekande kiriku ja ühiskonna üldistest trendidest ning vastas osalejate küsimustele. Käsitlus tõi esile demograafilised ja usulise enesemääratluse suundumused ning kiriku tegeliku mõju mõõdikud: EELK-s on ligikaudu 150 000 ristitud liiget, kellest 20 808 tasub liikmeannetust; kirikus teenib 248 vaimulikku, sh 54 naist; koguduste töös panustab ligi 6000 vabatahtlikku. Viilma rõhutas, et Lääne kirikute liikmeskonna kahanemine ei tähenda automaatselt koguduseelu hääbumist, kuid maapiirkondade rahvastiku vähenemine ja ühistranspordi hõredus seavad tööle piirid, eriti noortetööle. Ta osutas ka, et „me ei tohi kunagi alahinnata Püha Vaimu tööd“, mis võib inimplaanid ümber seada ja avada ootamatuid võimalusi.

Aruteludes tõstatus noorte usulise kirjaoskuse teema. Koolide „usulise neutraalsuse“ argumendi varjus jääb noortel sageli puudu kokkupuutest kristliku keele ja mõistetega, mistõttu on kirikutel ja kogukondadel ühine vastutus hoida elus „kiriku keelt“ ja tähenduslikku kõnet erinevate konfessioonide piire ületades. Samuti rõhutati sinodaalse juhtimise tugevnemist — ilmikute, noortekogu esindajate ja vabatahtlike kaasamine otsustesse on kasvanud.

Teisel päeval keskenduti praktilistele küsimustele. Eesti Kirikumuusikaliidu juhatuse esimees Tuulikki Jürjo arutles, milline muusika on jumalateenistusele kohane ja millised piirid on headeks teoloogilisteks ning liturgilisteks orientiirideks — teema tekitas elavat arutelu. Saare-Lääne piiskop Anti Toplaan käsitles kiriklike talituste läbiviimist ja seda, millele pöörata enim tähelepanu. TÜ meditsiiniantropoloogia kaasprofessor Piret Paal kõneles vaimuliku toe ja hingehoiu rollist elu lõpu lähedal. Filoloog, kultuuriloolane ja folklorist Marju Kõivupuu andis põhjaliku ülevaate kalmistukultuurist ja matusekommetest eri aegadel, mis ärgitas saalis sisukaid mõttevahetusi.

Piduliku lõunasöögi ajal kuulutati välja konverentsi uus juhatus. Valituks osutusid: Andre Mägi (Tallinna Kaarli kogudus), Aino Saavaste (Viljandi Pauluse), Triinu Pihel (Emmaste) ja Juhan Põld (Hageri).

Aasta juhatuse esimeheks valiti tihedas hääletuses Randvere Püha Peetri koguduse juhatuse esimees Hans Rätsep. Randvere õpetaja Aare Kimmel tõi esile Rätsepa panuse — muu hulgas vedas ta sel aastal hädavajalikku kirikulae remonti. Senine konverentsi juhatuse esimees Ülle Gunin tunnustas kolleegi kui „tublit töömeest, kes paneb koguduse juures igale asjale käe külge ja keda ei kuule kunagi kurtmas“.

EELK juhatuse esimeeste konverentsi eesmärk on hoida koguduste osadust ja jagada kogemusi, mis toetavad kiriku igapäevast teenimist. Järgmine konverents toimub uue juhatuse eestvedamisel tuleva aasta sügisel.

Vaata ka:

• Videouudis: Hans Rätsep on EELK aasta juhatuseesimees, Eesti Kirik 13.10.2025

2