Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 26. novembril Issanda aastal 2025

„Loodan, et uuel kirikuaastal paistab Kristuse valgus Eestimaal ja kogu maailmas – eriti seal, kus inimesed elavad kartuses; kus kurbus on suurem kui rõõm; kus vajatakse õiglast ja alandlikku Kuningat, kes toob rahu,“ kirjutab peapiiskop Urmas Viilma oma advenditervituses.

Õnnistatud uut kirikuaastat soovib juhtkirjas piiskop Marko Tiitus ja märgib, et Tema tulekuks valmistumine on kiriku peamine ülesanne ning see seab õigesse valgusesse ja järjekorda ka kõik meie ajalikud otsused, plaanid ja ettevõtmised.

Esimesest advendist, 30. novembrist hakkab EELKs kehtima ühtlustatud peajumalateenistuse kord. Eesti Kirik tunneb huvi, kuidas kogudustes on selleks ettevalmistused sujunud.

Tänapäevasest luterlikust piiblimõistmisest kirjutab õp dr Jaan Lahe. Artikkel võtab kokku olulisemad põhimõtted ja väljakutsed. Autori sõnul toetas Piibliga tegelemist juba ainuüksi see, kuidas Martin Luther rõhutas Piibli olulisust.

Eesti arvukate maarjapäevade hulgas on ka üks vähem tuntud, kirjutab kolumnis Loone Ots ja tutvustab 21. novembril tähistatavat neitsi Maarja templisse viimise päeva.

Muinsuskaitseamet kuulutas välja aastaauhindade laureaadid 15 kategoorias, kahes said laureaadiks EELK kogudused: Saarte praostkonna Ruhnu ja Karja kogudus.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ kirjutab piiblitõlke töörühma liige Rahel Toomik, et kui miski on Piiblisse sisse pandud, siis seda sealt välja naljalt ei sikuta – Piiblisse sattumine tähendab keele jaoks kiirteed normiks kujunemisse.

Jätkame õp dr Mart Jaansoni järjelooga „Nikaiast Pärdini“, milles autor tutvustab tänavu 1700. aastaseks saavat Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistust. Teada saab ka põhjuse, miks seda kirikus Nikaia usutunnistuseks nimetakse.

On paradoksaalne, et teistes valdkondades me kulutame ressurssi, et asja parandada, aga inimsuhete teemal justkui loodame, et mured lähenevad iseenesest mööda, arutleb Eesti Diakoonia juhataja Keili Rander Eesti Kirikule antud intervjuus.

Politsei- ja piirivalveameti aastapäeva tähistamine aasta tippsündmusena algab alati jumalateenistusega, mille peab politseikaplanaat – nii ka sellel aastal. 14. novembril toimunud teenistusel jutlustas Eesti Kirikute Nõukogu president peapiiskop Urmas Viilma.

Kes ma olen, küsib lehejutluses õpetaja Allan Kährik ja leiab, et inimese olemise psühhologiseerimine ja dualistlik hinge ja ihu vastandamine ei tee head. Inimene on Jumala ees tervik ja vajab sellisena ellu jäämiseks ühendust elu Allikaga.

Algaval kirikuaastal aitab eeloleva pühapäeva päevateemat lahti mõtestada õpetaja Katri Aaslav-Tepandi. Advendiajal soovitab ta taanduda ühiskondlikust aktiivsusest ja keskenduda enam perele, iseendale, pühakirjale ja vaimulikule kirjandusele.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 26. november 2025 Nr 43

1