Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 21. jaanuaril Issanda aastal 2026

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku metropoliit Stefanus koos kümmekonna õigeusu kiriku piiskopiga nii Eestist kui raja tagant pühitses 14. jaanuaril Tallinna Issanda Muutmise peakirikus Tartu piiskopkonna piiskopiks arhimandriit Andreas Noorhani.

Gröönimaa ei ole müügiks, kinnitab juhtkirjas peapiiskop Urmas Viilma. Muretsedes saareriigi saatuse pärast kutsub ta palvetama Gröönimaa autonoomia eest. Kirikupea leiab, et oleme kutsutud rääkima ja tegutsema viisil, mis toetab õiglust, vastastikust austust ning rahvaste ja riikide, samuti kirikute vabadust kujundada ise oma tulevikku.

Küsimusele, miks muutub usk noorte seas populaarsemaks, otsib kolumnis vastust politoloog Alar Kilp. Näited pärinevad Rootsist, aga autor oletab, et trend võib jõuda ka Eestisse: „Noorte kasvav vajadus tähenduse, kogukondliku kuuluvuse ja vaimuliku kogemuse järele loob võimaluse, et religioon muutub ka siin taas nähtavaks ja mõjukaks“.

Milles me räägime, kui räägime tehisarust? Millised on täna hõlpsasti kasutatavad AI teenused? Kas ja kuidas tehisintellekti rakendada kirikutöös? Need küsimused võetakse tulipunkti vaimulike konverentsil, kus AI kasutamisest teevad ettekande Osvald ja Toomas Nigola.

Kolmekuningapäeval 50aataseks saanud õp Marek Roots märgib, et teda hoiab EELK koguduste teenimise kõrval vennastekoguduse juures usk, et kui Jumal tahab, siis saab ta vennasteliikumist veelgi kasutada meie maa ja rahva äratamisel.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ kirjutab piiblitõlke töörühma liige dr Anu Põldsam: „Tõlkija töö hakkab tihti peale kuulamisest: mitte lugeja soovide, vaid teksti südametuksete kuulamisest ja tõdemusest, et kui ühe jaoks süda peksab, siis teise jaoks ta lööb, kolmanda jaoks tuksub ja neljanda jaoks põksub“. 

11. jaanuaril pühitseti Jeruusalemmas Evangeelse Luterliku Kiriku Jordaanias ja Pühal Maal  piiskopiks dr Imad Haddad. Pühitsusteenistusest võttis osa ka Luterliku Maailmaliidu peasekretär õp dr Anne Burghardt.

Kanada Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Larry Kochendorfer koos Ameerika Ühendriikide ja Taani luterliku kiriku juhtidega avaldasid toetussõnumi Gröönimaa rahvale, kinnitades nende õigust iseseisvusele, väärkusele ja enesemääramisele.

Paavst Leo XIV on kuulutanud käesoleva aasta püha Franciscuse juubeliaastaks, et tähistada sellega 800 aasta möödumist armastatud pühaku surmast.

Kasvavaid kogudusi iseloomustab positiivsus, kinnitab piiskop dr Ago Lilleorg, kes kaitses sügissemestril doktoritöö, milles uuris Eesti protestantlike koguduste näitel koguduste kasvu teemat. 

Alustame uue järjelooga. Teoloogiadoktoritest autorid Urmas Nõmmik ja Jaan Lahe avavad ajaloolis-kriitilise meetodi sisu. Esimene osa hõlmab mõiste definitsiooni ja lühikest ajalugu.

„Usu hoidmine ja kasvatamine on meie kõigi oluline ja tähtis ülesanne,“ kirjutab lehejutluses Hageri koguduse õpetaja Jüri Vallsalu ja lisab põhjenduse: „Ikka selleks, et elada“.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 21. jaanuar 2026 Nr 3

1