Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 18. märtsil Issanda aastal 2026

„Kindlasti ei ole lugemine minevikku vajuv vana komme, vaid inimese vaimse tervise ja elu üks kandvaid alustalasid,“ kirjutab juhtkirjas peapiiskop Urmas Viilma ning kinnitab Eesti raamatuaasta lõpule viidates, et „seni kuni loeme, ei vaesu meie emakeel, ei hääbu mõte ega kustu kujutlusvõime“.

„Usun, et kui teeme siin Eestis igaüks seda, mida oskame, ja aitame, kus saame, siis ongi elu lihtne ja ilus nagu Ukuaru valss,“ ütleb ajakirjanik Bianca Mikovitš, kes emakeelepäeval, 14. märtsil pühitseti diakoniks ja järgmisel päeval seati Harju-Madise koguduse diakoni ametisse.

Küsimuse asemel, mis saab Ukrainast või Eestist, seisame silmitsi küsimusega, mis saab maailmast, kirjutab kolumnist Loone Ots ja arutleb: „Isegi tehisaru pole võimeline ennustama rohkemat kui pidetust ja ühtviisi halbu tulevikuvaateid. Aga meil on Raamatute Raamat, mis pakub abi ja lohtu ükskõik kui keerulises olukorras“.

Õpetaja Urmas Nagel jagab oma raamatuaasta lugemiselamust. Poola kirjanduse huvilisena tutvustab ta Hendrik Lindepuu tõlkes ilmunud Leopold Tyrmandi teost „Päevaraamat 1954“, mis viib lugeja Poola ellu kommunistliku türannia ajal.

Toimetaja Kätlin Liimetsa suur lugu tutvustab Austria estofiilist kirikumuusikut Markus Wimmerit, kes leidis enda sõnul Eestist inspiratsiooni oma heliloomingule, avastas väga palju uut oreli- ja koorimuusikat, leidis sõpru, õppis eesti keelt ja sai avarama pilgu luterlikust identiteedist.

Põlva kultuurikeskuses on jätkuvalt vaadata Elisa Ritsingu maalinäitus „Neitsi 13 nägu“, millega kunstnik soovib rõhutada naise pühalikkust ja põimida Neitsi tema naiseliku inimlikkusega.

10. märtsil saadeti Vastseliina kiriku altarimaal restaureerimiseks Tallinna. Selleks saadi toetust muinsuskaitseameti tähtajalisest taotlusvoorust ja omaosalus loodetakse katta lahkete annetajate abiga. Hetkel laiub altarimaali kohal tühjus.

13.-14. märtsil toimus Tartu Ülikooli usuteaduskonnas usundiõpetuse olümpiaad, mille üldteemaks oli „Usk ja usaldus tänases maailmas“. Lõppvoorus panid kümme gümnasisti proovile mitte ainult oma teadmised, vaid ka oskused kõne pidada ja debateerida ette antud teemal.

Rubriigis „Piiblitõlkija mõlgutusi“ võtab piibliteadlane dr Randar Tasmuth tulipunkti Apostlite tegude raamatu alguses oleva kirjakoha Ap 3:21, kus kohtab Uues Testamendis vaid üks kord nimisõnana esinevat kujundit apokatastasis, mida praeguses Piibli väljaandes on tõlgitud uuendamisena.

Tartu Ülikooli usuteaduskonda külastanud peapiiskop Urmas Viilma tutvustas ennast abikaasa, isa ja usundiõpetuse õpetajana. Tudengitelt küsimusi oodates nimetas kirikupea muheldes, et lasta noortel endale küsimusi esitada on olnud talle enesepiinamise vorme, mis on teda aga hästi oma ametiks ette valmistanud.

Lehejutluse „Müüri asemel rist“ kirjutab Võnnu koguduse õpetaja Urmas Paju.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 18. märts 2026 Nr 11 

1