Ülevaade sellest, mida pakub oma lugejatele ajaleht Eesti Kirik 2026. Issanda aasta paastumaarjapäeval

Täna, 25. märtsil on paastumaarjapäev ja märtsiküüditamise aastapäev. Õpetaja Tiina Ool arvab saatanlikuks irooniaks, et just maarjapäeval viidi Maarjamaalt ligi 21 000 eestlast, neist enamus naised. 1950ndate keskel kodumaale naasnult liitusid nad kodukogudustega ning järgnevatel aastatel ristiti ja leeritati Eestis rekordarv inimesi.

Küüditamine ei ole lihtsalt üks sündmus ajaloos, on veendunud EELK kirikunoored, kelle poole Eesti Kirik pöördus, saamaks kuulda noorte arvamust. Muu hulgas küsime, kas usk või vaimsed väärtused aitavad mõtestada selliseid raskeid sündmusi nagu küüditamine.

Kalev Raavest (1926–2004), kes Halliste koguduse õpetajana kohaliku kiriku taastamisse kaasas terve eesti rahva, räägiti tema 100. sünniaastapäeva tähistades 20. märtsil Hallistes palju ja ilusti. Esitleti ka temaatilist postkaarti ja marki „Kalev Raave 100“.

Kaplan toob valgust pimedusse, ütleb juhtkirjas vanglateenistuse peakaplan Tarmo Linnas ja kirjutab: „Kandkem oma südames armastust ja andestust, aidates oma ligimesi, ka neid, kes on vangistuses, ja mõelgem, kuidas saame oma elus ja kogukonnas olla toeks neile, kes kannatavad ja vajavad lohutust.“

Reeglitel põhinev maailmakord kõigub nagu Paabeli torn, kirjutab kolumnis diplomaat ja kirikuõpetaja Kristel Engman. Ta nendib, et rahvusvaheliste sündmuste jälgimine ei ole juba ammu nõrgema närvikavaga inimestele. Aga kirikul näeb ta eeldusi olla senisest enam ühiskonda ja inimesi toetavaks jõuks.

14. märtsil kogunesid Ridala Maarja-Magdaleena kirikusse Lääne praostkonna vaimulikud, koguduse liikmed ning õpetaja Küllike Valgu sõbrad ja pereliikmed, et tähistada tema 60. sünnipäeva.

Avaldame vabariikliku usundiõpetuse olümpiaadi lõppvoorus esitatud kõne „Millist religiooni võib riik usaldada? Millist riiki võiks religioon usaldada?“. Autor Karl-Erik Dubout on Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane.

Lõpeb järjelugu „Sissejuhatus ajaloolis-kriitilisse meetodisse“. 8. osas vaagivad teoloogiadoktoritest autorid Jaan Lahe ja Urmas Nõmmik, mis on ajaloolis-kriitilise meetodi eesmärk.

Eesti Raamatu Aastat lõpetades kuulutas kultuuriminister Heidy Purga välja Eesti Kultuurkapitali uue tõlketoetusprogrammi „Piibel 2039“. Ministri sõnul sai eesti kirjakeel alguse kirikust, aga tänaseni on puudu akadeemiline ja kommenteeritud piiblitõlge. Programmi eesmärk on toetada uue piiblitõlke valmimist.

„Eesti vanema piiblitõlke sõnastik“, mis sai 2025. aasta keeleteo tunnustuse, annab ülevaate sõnavarast, mida kasutati piiblitõlgetes aastatel 1600–1739 ning peegeldab nii põhja- kui lõunaeesti kirjakeele sünnilugu.

Hingehoiuveerus kirjutav Naatan Haamer soovitab jääda eestlasliku kultuurikogemuse juurde: „Jagades omavahel elukogemusi ja suuri, elu siduvaid lugusid, seletab see meile endid ja annab seosed, mis loovad kontakti põlvest põlve kanduva eluväega.“ 

Kas Jeesuse elu on minugi elu, küsib lehejutluses Viljandi kogudusi teeniv õpetaja Marek Roots.

Vaata ka:

• Eesti Kirik 25. märts 2026 Nr 12 

1