Suurel reedel palvetati ristiteedel üle Eesti maa, rahva ja abivajajate eest

Suurel reedel toimusid üle Eesti vähemalt 14 linnas ja muus asulas oikumeenilised ristitee palvused, mis tõid ühisesse palvesse kokku erinevate kristlike uskkondade vaimulikud ja liikmed. Üheskoos saadeti oma Õnnistegijat tema lunastaval kannatusteel ning palvetati Eesti maa ja rahva ning kõigi abivajajate eest.

Kirikusse või peatuspaigast peatuspaika kulgenud rännakutel meenutati Jeesuse Kristuse kannatusteed alates surmamõistmisest kuni risti löömise ja matmiseni. Teda sel teekonnal saates lauldi, palvetati ja mõtiskleti kannatuste ja lootuse, Jumala armastuse suuruse ja lunastuse anni üle.

“Pühas paigas sain Sind näha”

Tallinnas läbisid sajad inimesed teekonna toomkirikust läbi vanalinna Jaani kirikuni, peatudes Oleviste kirikus, Peeter-Pauli katedraali hoovis, Vabaduse risti juures ja Tallinna Jaani kirikus. Kõndides lauldi Pärt Uusbergi laulu „Pühas paigas“, mis valmis 2024. aasta Taizé kokkutuleku jaoks Tallinnas.

Ristitee eeslaulja, õp Urmas Nagel märkis, et suur osavõtt kinnitab kristlaste ühisosa nähtavust avalikus ruumis. „See on ka võimalus kristlaskonnal oikumeeniliselt näidata, et meil seda ühisosa ikka on,“ ütles ta.

Tallinna ristitee järel kõnelenud Urmas Viilma tõdes, et sündmuse tähendus ilmneb ka selles, et inimesed leiavad teekonnale sisemisest vajadusest. „See on inimeste endi vajadus tulla ja kaasa elada,“ märkis peapiiskop. Ta lisas, et ristitee kõneleb ka iga inimese oma koormatest ja sellest, kuidas risti on kergem kanda siis, kui on abilisi – ning kõige lähem abiline on Kristus ise.

Tartus ja Kuressaares läbiti mitmeid pühakodasid

Tartus kulges ristitee tänavu läbi üheksa pühakoja ning tõi ühte ritta sadu inimesi, hinnanguliselt ligi pool tuhat teelist. Ühisel teekonnal osalesid luterlased, õigeusklikud, katoliiklased, baptistid ja metodistid. Teekond algas Peetri kiriku juurest ning kulges edasi Jumalaema Uinumise peakiriku, Jaani kiriku, katoliku kiriku, Luuka kiriku, Maarja kiriku, Pauluse kiriku, Aleksandrite kiriku ja Salemi kiriku juurde. Mitmekilomeetrisel rännakul lauldi teiste seas ka Taizé laulu „Jeesus, mind meeles pea“, mis on eriti asjakohane just suurel reedel, korrates Õnnistegijaga koos risti löödud röövli palvet ning meenutades talle osaks saanud nn “röövliarmu”.

Kuressaares algas ristitee palvus Laurentiuse kirikust ning läbis samuti enamikke linna kirikuid, andes osalejatele võimaluse elada Kristuse kannatustee läbi mitmes pühakojas. Ka see rõhutas suure reede kui vaikse ja kaaluka päeva tähendust kogu kristlikus kirikuaastas.

Pärnus rännati regilaulu lauldes

Pärnus kõndisid erinevate kristlike koguduste liikmed ühiselt Issanda ristiteed, mõtiskledes Kristuse kannatustee üle. Rännakut alustati Vana-Pärnust, kunagise toomkiriku asupaigast. Erinevate konfessioonide vaimulike poolt peetud mõtlus- ja palve-peatuste kaudu rännati läbi linna Eliisabeti kirikusse.

Pärnu ristitee oli ühtlasi kultuuriliselt rikas kogemus, sest palverännaku käigus lauldi katkeid Villem Grünthal-Ridala regivärsilisest poeemist „Püha Rist“. Nõnda põimusid palvus ja eesti vaimulik kirjanduspärand.

Vastseliina ristitee avas vaikse nädala tähendust

Vaiksel nädalal peeti eriline oikumeeniline ristitee ka Vastseliina piiskopilinnuses, kuhu kogunesid Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad, kohalikud elanikud ja külalised. See palverännak toimus juba suurele reedele eelnenud esmaspäeval seepärast, et toimuva salvestas ka Eesti Televisioon ning nõnda oli kõigil soovijail võimalik suure reede ennelõunal sellele ka televisiooni vahendusel kaasa elada. Salvestust on võimalik vaadata järele ka ETV kodulehelt.

Kannatustee ei lõpe lootusetusega

Ristitee on 14 peatusest koosnev kristlik palvevorm, mille käigus saadetakse palvemeelselt Jeesust Kristust tema kannatusteel Pontius Pilatuse kohtukojast läbi Jeruusalemma Kolgatale ning seejärel hauakoopasse. Kuigi tegemist on väga tõsise ja kahetseva palvega, ei lõppe see kristlikus traditsioonis lootusetusega – ka Issanda hauda asetamisele järgneb ülestõusmise lootus.

Ristitee traditsioon ulatub tagasi varajaste kristlaste palverännakuteni Jeruusalemma, kus järgiti Jeesuse viimast teekonda. Sajandite jooksul on sellest kujunenud oluline suure paastuaja ja suure reede palvevorm, mis kõnetab kristlasi tänini ning aitab kogeda kiriku nähtavat ühtsust ühises palves ja lootuses.

Ristitee ühendab eri konfessioone ja paiku

Ühine palve ja Kristuse kannatustee meenutamine ühendavad eri konfessioonide kristlasi üle Eesti. Olgu tegu Tallinna vanalinna, Tartu pühakodade, Pärnu tänavate, Kuressaare kirikute või Vastseliina püha paigaga – kõikjal väljendus soov käia koos oma Õnnistegija teed ning kanda palves Jumala ette oma maa, rahvas ja need, kes vajavad abi.

Kaanefoto: Teele Nigola